Narkolepsia Abikokk 2011-10-22 16:37:10 |
Sai siis täna käidud sellises kohas. Asub Kopli ja Ristiku tn ristis. Koduleht ütleb järgmist: Kamahouse Köök toob moodsa eesti köögi Põhja-Tallinnasse. Pakume värskest toorainest ja arusaadavat toitu. Meie valikus on ka taimetoitlastele sobivad road. Kohviku juurde kuulub Köögipood, kus müüme vähetuntud jooke ja kohviku omatoodangut, sekka mõned õunakoorijad, telliskandikud jm. Läksime õega sinna pärastlõunal kella 14 paiku - saime viimase vaba laua. Menüü seisneb (kui õigesti aru sain) päevapakkumistes, seega vist püsivaid lemmikuid ei saa kujuneda, aga valik oli sellegi poolest lai. Mina võtsin strooganovi värske salatiga. Kõrval olid ka sellised kartulipudrust tehtud paneeritud torud - mis sõna see nüüd ongi? Hinnaks 4€. Oli selline täitsa okei praad, aga ei midagi erilist. Külmaks jättis. Jõin ka tassi kohvi, mis piimaga pooleks juues maitses päris normaalselt (mul on mingid... omad standardid) - 1,3€. Õel on mitmete toiduainete suhtes talumatus. Kuna teenindaja (oli selline 40. eluaastates naisterahvas - väga kihvt oli kohata ka selles eas teenindajat vahelduseks verinoortele tudengitele) ei osanud neile küsimustele vastata, siis võttis ta meid sappa ja viis peakoka juurde nõu küsima - Kamahouse'is on avatud köök. Vastused me saime, paraku oli peakokk aga kas pahas tujus või lihtsalt väga tõrges meile vastama. Lõpuks sõi õde grillitud köögivilju värske salatiga (samuti 4€). Kokkuvõttes toidu pärast vist enam tagasi ei läheks, aga interjöör on väga kihvt. Pigem istuksin seal õhtul sõpradega veiniklaasi taga. Link PS: Need "õunatreipingid" on seal (kui mälu ei peta) 25€-ga müügil ja proovida saab ka! | |
Petu Abikokk 2012-02-18 20:26:52 |
Mina käisin seal eile õhtul, ruumi oli piisavalt, kuigi kõrts ei olnud ka ülearu tühi.
Mul oli kuidagi sellise lihtsa toidu isu ja minu meelest sobis see ka paremini õhkkonnaga, seepärast võtsin männiriisikasalati ja hapukapsaborshi. Kõrvale õlut ja mõlema ette pitsi viina. Ma olin tõsiselt rahul. Lihtsad, ilma keeruliste maitseteta toidud, just see, mida ma neilt ootasin. Borshi ma natuke kartsin, sest tavaliselt ma ei söö hapukapsaga borshi. Aga see ei olnud üldse nii hapu kui ma pelgasin ja maitsed olid hästi tasakaalus. Ja hapukoor toodi kausikesega kõrvale.
JNing kui ma teise pitsi viina tellisin, siis küsis kelner, kas ta võib samasse pitsi valada. Mulle selline lähenemine tegelikult meeldib.
Mu kaaslased sõid pardirinda ja merilestarulli. Kiidusõnu tuli mõlemalt poolt.
Ja üks nendest, kellele ma oma seenesalatist lusikatäie andsin, tellis endale lõpuks "magustoiduks" ka sama seenesalati.
Ma saan aru, et mõnda inimest võib häirida avatud köögist tulev praeving. Aga selle koha kontekstis mind see ei ärrita. Kui laual oleksid valged linad, oleks see lõhn muidugi kohatu. Viini lihtsamate kõrtsidega võrreldes oli see tühitähi.
Ja kui millegi üle viriseda, siis õnnestus meil juua ära viimane klaas Staropramenit vaadist ja ka viimane klaas valget nädalaveini.
Lõppkokkuvõttes: see kõrts on mu tulevase elukoha lähedal ja ma lähen sinna veel, eriti kui Kukeke on täis broneeritud ja F-hoone ka (nagu eile juhtus). http://www.facebook.com/peeter.raudvere |
|
Pille Nami-Nami peakokk 2012-02-18 22:00:38 |
Mina käisin seal sõbrannadega neljapäeva õhtul - tähistasime ühe sõbranna sünnipäeva. Rahvast oli hästi palju ja sellest põhjustatud sumin ja melu olid sümpaatsed - koht ilmselgelt elas. Tualettruum (naiste oma siis) oli meeleolukas - nurgalauakesel oli lugemiseks nt tumeroosade kaantega "Avameelselt abielust" jms väärtkirjandust :) Meid oli lauas ligi 10 ja istusime kohe köögi kõrval olevas suures lauas. Selleks, et toidud ära mahuksid ja me teineteist ikka näeksime ka, pidime pidevalt butafooriat eest ära tõstma, seda oli laudadel ikka väga palju (see pole kriitika, lihtsalt tõdemus, et suurema seltskonna jaoks võib see segav olla). Sünnipäevalaps oli lauale tellinud erinevaid suupisteid - soolakurk oli aus, juustuvalik mittemidagiütlev. Kalamaja Pagarikoja krõbeleivad olid mõnusad ja plusspunktid piirkonna väiketootja toodete kasutamise eest ja selle menüüs esiletõstmise eest. Põhiroaks tellisin Kamahouse'i burgeri. Kui noorelt teenindajalt uurisime, et kas see on kuidagi eriline ja mille poolest, siis kehitas ta õlgu ja ütles, et "no kui seal Kamahouse on juures, siis ju on" ja et seal on "kukkel ja pihv ja rohelist vahel". No nii oligi. Maitses kenasti, kuigi minu arust nägi välja täpselt selline, et oleks võinud ka paberisse mähitult tulla. Kui on taldrikul, siis ma tahaks kasvõi ühte pisitillukest salatikuhjakest või siis kahte praekartuliviilu seal kõrval, neid polnud.. Need, kes kala tellisid, kiitsid (kuigi nt ühe tütarlapse kalarullid toodi lauda ca 20 minutit hiljem, kui kõik teised road). Kaks tütarlast tellisid kitsejuustusalati ja kuigi need nägid kenad ja värsked välja, siis kitsejuust oli mõlema sööja meelest "natuke" üle küpsetatud - salatipadjal oli tumepruun ja kuiv krõbe kitsejuustuviil :( Magustoiduga läks me seltskonnal natuke nirusti. Päris mitu inimest oleksid tahtnud tellida kama-tiramisut (kama olla kreemi sees, aga tol õhtul oli juba otsa saanud) või siis menüüs olnud kama-napoleoni (neljapäeval veel ei olnud, pidi tulema reedel). Lõpuks tellisid mõned šokolaadi-toorjuustukoogi (kuiv ja mittemidagiütlev), mustikasupi vahukoorega (ok) ja pohla-kamajäätise (mina; see oli väga mõnus ja värskendav ja kamalisand oli täpselt parajalt kamane). Kuna ma ise sealkandis ei ela, siis edaspidi lähen vist pigem minu jaoks veidi lähemal asuvatesse söögikohtadesse (F-Hoone või Kukeke, või minu jaoks veelgi lähemal asuvasse Mooni :)), kui just keegi spetsiaalselt mind Kamahouse'i ei kutsu. | |
Profa Abikokk 2012-02-21 13:25:01 |
Mina olen Kamahouse´s saanud parema söögi kui Kukekeses või F-Hoones. Köögilõhn häiris seal küll siiski aga liiast, kaks tundi sealolemist ja vastselgapandud särk maandus pesumasinas. Ehk on ventilatsiooni väljatõmme tugevamaks keeratud ma loodan. | |
Profa Abikokk 2012-04-18 14:57:38 |
Täna võtsin seal lõunaks burksi. Mulle meeldis. | |
Amanda-Riin Kokaõpilane 2012-05-12 22:40:35 |
Käisime ka ja ei suutnud vastu panna soovile kirjutada. Tellisime soolakurki hapukoorega kõrval krõbedad koorikleiva kausikesed, tomatisupp peekoniga, porgandi-Prokkoli(ilmselt om tegemist spragelkapsaga) kreemsupp, seesamiforell vutimunade ja värske salatiga,, grillitud pardirind ürdikartuli, šampinjoni-kukeseene frikassee ja punaveini kastmega, Barbeque põrsas ürdikartuli ja grillitud köögivilja ja tomatikastmega, mingi kana ja grillitud hiidkrevetid tatrapudruga. Soolakurk oli väga korralik. Laps sõi ja kiitis:) mulle meeldis ka. Koorikleivad olid mõnusad. Seesamiforellisalatid olid väga lihtsad: suur kuhi rohelist, suured kurgikuubikud, forell, balsamicost ja sojakastmest kokku keedetud kaste ja peale oli raputatud hulk valgeid seesamiseemneid:). Tomatisupp oli minu jaoks väga hea. Kreemsupp p r o k k o l iga oli väga neutraalse maitsega. Põrsaliha jäi hammaste vahele kinni. Igemed olid mul valusad ära tulles, kuigi maitsesin vaid ühe suutäie. Maitset ei tundnud, sest närimisega oli palju tegemist. Elukaaslane oli pika näoga igatahes. Aga osa minu tomatisupist oli jäetud sellele praele kastmeks:) no see oli üks hea kraam ka ju:) Part **** , lõhn**** maitsesime kõik, enamus jäi järgi. Seened ja 3,5 kartulisektorit neelasin hetkega alla, sest isu nagu oli. Kana ok. Selle juurde oli jäetud veidike eelnevalt serveeritud salatipadjast, kastmest ja kurgikuubikutest. Ja need 3 krevetti seal vardas 6euro olid täiesti olemas. Tatrapuder oli well done:) või kuidas peaks korralikult pehmeks hautatud putru nimetama. Eelroast järele jäänud salatipadjake. Kokkuvõtteks. Kui ma sinna lähen(ilmselt ei jää tee peale siiski), siis seda tomatisuppi söön küll ja burksi proovin ka ära, sest seda söödi seal isukalt. Kõrvallauas istunud seltskond saagis! oma kanafileed aga sellise andmusega, et see lihtsalt ei jäänud märkmata. Meelde jääb kindlasti kokkade tööd hõlbustav supi kasutmaine kastmeks ja salatikasutus nii eelroas, kui ka pearoogades:) | |
Trlp Abikokk 2012-10-08 00:53:04 |
Täna käisime seal selle aasta sees viiendat korda. Maja oli laupäeval kl 17 rahvast täis, mis on ju vahva, eks. Aga nad vist ise ei olnud osanud seda ootada, sest praadidest olid üle poolte otsas. Valisime siis selle hulgast, mida veel jätkus... See liud, mida nad tapase nime all serveerisid, koosnes odavamatest paksudest Eesti singi- ja juustuviiludest. Tõsi-tõsi, selle kõrval oli kausike hummust. Ja leivakrõbuskeid. Natukene. Njah. Williami salat - väike töötlus ameeriklaste iceberg-salatist sinihallitusjuustu-kastmega - esines sel korral läbinisti puitunud lihalisandiga. Krevetivarras oli hea küll ja mulle meeldib nende tatralisand - üsna pehmeks keedetud kuuma tatra sisse (ilmselt) on klopitud muna, see on kuidagi mõnus. Aga kolmest roast üks keskmiselt hea on ikka natuke nadi. Aga ilmselt KamaHouse'iga ongi nii, et kord üht, kord teistmoodi. Need sinepikastmega searibid, millest Amanda-Riin ülal räägib, on olnud meie pere lemmikute seas pikka aega ja need on alati head olnud. Aga vat pärast tänast ma väga ei kipu kontrollima minema, kas ribid ikka on veel head :( | |
Pille Nami-Nami peakokk 2014-01-08 15:29:19 |
Kamahouse's on tulemas prantsuse laulude õhtu: L 18. jaanuar 2014 18:00 Jaanuarikuu külmad päevad saavad soojema ja hubasema jume kuulates kirglikke prantsuse šansoone. Susanna Aleksandra Veldi (vokaal), Jaak Lutsoja (akordion) ja Tanel Liiberg (kontrabass) jagavad oma prantsuse muusika vaimustust esitades nii tuntud kui vähemtuntud palasid. Muusikute perest pärit Susanna kiindumus prantsuse kultuuri vastu on sügav – ta on lõpetanud Prantsuse Lütseumi ja Tartu ülikooli prantsuse keele ja kirjanduse erialal. Koosseis: Susanna Aleksandra - vokaal Jaak Lutsoja - akordion Tanel Liiberg - kontrabass Kontserdi mõnusamaks nautimiseks saab broneerida laua või koha telefonil 677 5262. | |