Seenekas
Abikokk 2009-08-28 23:29:40 |
Kas keegi namikatest on teinud/teeb ise veini? Kui, siis paluks jagage kogemusi ja nõu, kust vastavat varustust muretseda saab. Me küll siin kodus ei taha üksmeelele jõuda, kas peaks midagi nurgas mulksuma või mitte. Samas mäletan lapsepõlvest, et veinitegemise aluseks läksid ka mahla aurutamisest jäänud jäägid. Ja üldse. Aga teinepool tuletab meelde, mis juhtub, kui veini villima hakatakse ja kuidas siis osa muid tähtsaid töid tegemata olla jäänud. Mälestused meie mõlema lapsepõlvest, kui villima lasti linnainimesed, kes seda väääga teha tahtsid ja siis rohkem kui vaja igaks juhuks ka maitsesid...Tavaliselt löödi nad ikka õigel ajal minema selle suure pudeli juurest, vastasel juhul oleks neid normaalmõõdus pudeleid vähe saanud. :) Põnev oleks proovida, mul isegi 60-ndael välja antud raamat koduveini tegemise kohta olemas. | |
Triin
Abikokk 2009-08-29 22:28:10 |
mina olen teinud. Meil tehti liivakotiga ja nii mina ka. Et pudelisuule pandi kotike liivaga - seal ta siis vahutas ja rahunes. Täitsa hea sai. Ma olen teinud punasõstardest ja ka kirssidest. Aga olen joonud super head pihlaka veini. Ma ise tegin ka mingi vanema raamatu järele. Sest vanaema jutt oli minusuguse võhiku jaoks ikka liiga udu. Pudeli suurust ma isegi ei mäleta. Aga kindlasti oli rohkem kui 20 l. Vanaema tegi 50ne liitrisesse. Aga see kadus kuhugi ja minu oma oli väiksem. | |
Juc
Abikokk 2010-04-22 00:07:29 |
Minu ema tegi koduveini minu oma aia tumeliladest viinamarjadest ja sai väga hea. Lähemalt saab lugeda siit . http://jucjaco.blogspot.com/ |
|
|
Seenekas
Abikokk 2010-04-22 10:53:25 |
Huvitav, kust neid suuri pudeleid veiniteoks võiks saada? Muud pudi-padi (korgid ja see klaastoru) on mitmes kohas täiesti müügil. Ja kas plastnõus võiks ka kääritada? | |
Kirsike
Abikokk 2010-04-22 13:47:08 |
Seenekas:
Suuri pudeleid saab tuttavate käest, kellel on vanad talumajad, kus kunagi midagi ära ei visata :) Otsisime paar aastat tagasi igalt poolt. Kuskil ei müüdud. Lõpuks saimegi sõprade kaudu.
Plastnõu kohta mees ütles praegu, et alguses võid küll plastnõus kääritada, aga siis kui lõppkääritamist tegema hakkad ja mulksutaja peale paned, siis peab olema klaas või metall.
Huvitav, kust neid suuri pudeleid veiniteoks võiks saada? Muud pudi-padi (korgid ja see klaastoru) on mitmes kohas täiesti müügil. Ja kas plastnõus võiks ka kääritada? |
|
Ilse
Abikokk 2010-04-23 06:12:31 |
Seenekas:
Osta.ee - on praegugi mitu tükki müügis ;)
Huvitav, kust neid suuri pudeleid veiniteoks võiks saada? Muud pudi-padi (korgid ja see klaastoru) on mitmes kohas täiesti müügil. Ja kas plastnõus võiks ka kääritada? |
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2015-06-09 00:40:11 |
PRESSITEADE Eesti parimad koduveinimeistrid on selgunud 6. juunil Haapsalu veinipäevade raames toimunud Maalehe koduveinikonkursil selgitati juba viiendat korda aasta parim koduvein. Finaali pääsenud veinimeistreid on 13 ja veine kokku 16 ning professionaalsetest veiniasjatundjatest koosnev žürii hindas veine ühtedel alustel. Žüriiliikmed said iga veini hindamisel jagada punkte ühest viieni ning keskmine punktisumma andiski veinile koha edetabelis. Selle kohaselt selguski parimate Eesti koduveinide kolm parimat: 1. Katrin Ratt kirsivein 2. Raili Hein pihlakavein 3. Aare Rooväli õuna-aroonia vein Oma hinnangu koduveinidele andis ka veinifestivali külalistest koosnev rahvažürii, kelle lemmikuks osutus Tarmo Sussi valmistatud rabarberivein. Maalehe koduveinikonkurss toimus juba viiendat korda ning tänavu laekus erakordselt suur hulk veini vaatamata sellele, et mullu oli väga kasin saagiaasta. Kokku tuli 158 veini (eelmisel aastal 160, mis on ka kogu viie aasta rekordtulemus). Endiselt laekus kõige rohkem õunaveine – 39, ja eri värvi sõstardest tehtud veine ? 28. Varasemast märgatavalt rohkem tuli aroonia- ja pihlakaveine ? 27, samas kirsse-ploome-kreeke oli seekord väga vähe. Veinimeistrite hulk on stabiilselt püsinud 60 ringis, seekord oli tegijaid 58 (kui ühe pere mitu tegijat üheks arvata). Osalejaid oli pea kõigist maakondadest, seekord polnud esindatud ainult Ida-Virumaa ja Hiiumaa. Endiselt on kõige rohkem tegijaid Harjumaal ja Tartumaal, kuid tundub, et aktiivsemalt on hakanud veinimeistrid pead tõstma ka Valgamaal ja Pärnu kandis. Maaleht | |
Foorum