Pille:
Proovida ikka võib :) Doktorivorst I 150 g kõrgema sordi veiseliha 250 g rasvast sealiha (kuni 50% rasva) 600 g mitterasvast sealiha 25 g soola 0.3 g salpeetrit või 0.03 g nitritit 1 g suhkrut 0.3 g muskaatpähklit või kardemoni Doktorivorstide valmistamiseks kasutatakse noorte veiste liha. Külmutatud liha ei kasutata. Täidetakse sirgetesse jämedatesse sooltesse või sea- või veisepõitesse mahutavusega 1,2-2 kg. Valmistamine analoogiline eelmiste vorstidega. Doktorivorst II 400 g kõrgema sordi veiseliha 590 g poolrasvast sealiha 10 g täispiimapulbrit 25 g soola 0.3 g salpeetrit või 0.03 g nitritit 0.3 g musta pipart 0.3 g pimenti Selles vorstis on rohkem veiseliha ja ka pipart. Valmistamine analoogiline eelmistele vorstidele. Dieet-doktorivorst 250 g kõrgema sordi veiseliha 700 g poolrasvast sealiha 30 g mune või melanži 20 g täispiimapulbrit 0.1 g kardemoni või muskaatpähklit 25 g soola 1 g suhkrut Dieet-doktorivorst peab olema hästi ühtlane, õrna konsistentsiga ja maheda maitsega. SOovitav kasutada vürtsivabadieedi puhul. Valmistamine nagu eelmistelgi. Katkeid Peeter Kardi jutust vorstiteo kohta: * Koduseid vorste keedetakse 80-85 kraadises vees. * Et vorstid tooreks ei jääks, peab nende sisetemperatuur olema 68.7-70 kraadi. Kui sisetemperatuur tõuseb üle 70 kraadi, siis saame mingi ebamäärase keedetud pikkpoisi. * Esimene tähtis tegu vorstide valmistamisel on liha eelsoolamine. Kõik keedu-, poolsuitsu- ja täissuitsuvorstid tehakse eelsoolatud lihast. Enne soolamist lastakse vorstiliha 2-3 päeva jahedas õhurikkas kohas rippuda. Poest ostetud liha võib aga soolata kohe. Veiseliha lastakse 1-2 korda läbi hakkmasina kõige peenema resti, segatakse soola ja salpeetri seguga ning lastakse vastavalt retseptile 1-2 päeva soolduda. Sooldumine peab toimuma jahedas kohas (kuni 4 C). Sealiha lõigatakse 50-200 g tükkideks ja soolatakse samuti soola ja salpeetri seguga. Lastakse samuti jahedas kohas soolduda. Pekk lõigatakse resteptis ettenähtud suurusega tükkideks ja soolatakse puhta soolaga. Lõigata on parem külmutatud pekki. Kui liha on sooldunud, siis lastakse veiseliha koos sealiha ja maitsetaimedega veel kord läbi hakkmasina. Olenevalt retseptidest, lisatakse sealiha ka noaga hakitult või lastakse üks kord läbi hakkmasina jämeda resti ja segatakse siis veiselihaga. Siis lisatakse vürtsid ja pekikuubikud ja segatakse vorstitainas. Vorstide tegemisel võib kasutada ka soolapekki, kuid siis tuleb vorstisegule soola lisada pisut vähem. Soola kogus on antud retseptides, kuid tavaliselt lisatakse lihale 3% soola ehk 1 kg kohta keskmiselt 30 g.

Profa:
Muuseas, kas Pille ehk oskab ütelda kust ma saaksin salpeetrit ehk nitritsoola ja kas sellega kodus ringikäimiseks on ka mingid reeglid, kuna ta on ikkagi mürk kuskiltmaalt? Mina sooviks kasutada seda liha kuivatamisel.

Zoozi:
Kust seda salpeetrit saada võiks? Väga keeruline ei tundugi :)

Aurora:
Targad andke nõu - plaanin nädalavahetusel sealihavorste valmistada. Siinsed retsepid pakuvad keedetud (nii nagu verivorstide puhulgi toimitakse) ja keetmata vorsti (Zoozi imekenad vorstid). Kumbasid eelistada? Esimene tegu ikkagi.

Siiruviiru:
Kas ka Tartus on võimalik soolikaid saada ja kas neid saab sügavas säilitada, kui kohe vorstiteoks ei lähe?

Siiruviiru:
veel sooltest. Mis vahe on seasooltel ja lambasooltel? Kas lamba omad hapramad ja peenemad ja kallimad? Mis moodi sooli ostes kogusega arvestate ja mis hinnaga neid müüakse? Samas on müüjaid igasuguseid ja kuidas ma saan kindlaks teha, et ikka korraliku kauba saan? Nii palju küsimusi sai :)