Multilingua Keelekeskuse õpetaja Johannes Vergi kirjutab meile oma juunikuisest Malta-reisist.
Kus käisid ja kaua reis kestis?Multilingua Keelekeskus OÜ koolitajana oli mul võimalus olla nädala aega Erasmus+ õpirände raames Maltal töövarjuks ja teise nädala veetsin oma armastatud Maltal puhates. Kuna töö ja puhkus käivad käsikäes, tõin oma vanemad puhkusereisile kaasa.
Ma ei ööbinud hotellis, vaid partnerkooli organiseeritud korteris, seega tegelesin oma toiduvajaduse katmisega ise. Hommikuti sõin põhiliselt muna, Heinzi ube. Muidugi ei saa üle ega ümber kohvist, mida osa ajast tegin ise. Teistel kordadel ostsin Starbucksist. Teine pool tüüpilisest hommikusöögist oli eelmise päeva õhtusöögilt kaasa pakitud toidu nautimine.
Paaril korral võtsin hommikueinet ka väljas - näiteks Cafe Giorgios, Sliemas. Neil on vägev valik hommikusööki: võileivad, inglise hommikusöök, muna erineval moel jmt. Kui 4 aastat tagasi Maltal olin, siis sõin seal päris tihti hommikust. Seekordki võtsin inglise hommikusöögi, mille juurde käib ikka kofeiinivaba cappuccino. Sellest portsjonist jätkus lõunakski! On ütlemata tore, kui hommikukohv vastu naeratab!
Maltal on peaaegu kohustuslik juua kuumal suvepäeval jahedat Kinnie-t. See on maltalaste toodetud karastusjook koirohu ja mõruapelsiniga. Kinnie on ikka ja jälle hea ja mõnus. Kodus, Eestis, teda ei saa, kui just ei taha hinge hinda Amazonist tellides maksta, siis ongi Maltal ta huvitav, uus ja erutav!
Seekord külastasin kaht uut restorani.
Üks neist asub Gozol, Marsalforni linnakeses: L'Aragosta Local. Nende juures jagasime perega spagette küülikukastmes, ravioole ricottaga ja gnocchi-klimpe. Kõik kolm rooga olid imelised: värsked, hõrgud, südamega valmistatud. Magustoiduks imqaret - datlimaius küpsises, juurde jällegi cappuccino. Imeline kogemus ja soovitan soojalt kõigile seda kohakest! Boonus on, et hea õnne korral saab istuda merekaldal ja toidu juurde nautida võrratut vaadet sügavasse meresinasse.
Ja kolmas - see kirss tordil! Juhtus nii, et tahtsime minna eestlaste restorani Smokehouse, aga sinna jõudes ei meeldinud meile muusika, atmosfäär ega muu. Just oli keegi soovitanud restorani Mamma Mia, aga me poleks arvanud, et see nii peen koht on, et ilma broneerimata tuleb poolteist tundi järjekorras oodata. Sealt läksime ka ära. Google Maps tuli aga appi, et lähim toidukoht on The Lucky Goose ja seadsime sammud just sinna.
The Lucky Goose oli imetabane valik! Armas interjöör, kuigi meie valisime istekohtadeks pukid tänaval kõrgete lauakeste taga. Vaade Ta-Xbiex-i rannajoonele, kus põhiliselt näeb vastaskaldal olevat linna ja lõputut järjekorda jahte - see teeb selle vaikse tänava ja restorani aga armsaks ja nauditavaks. Nüüd toidu juurde. Mina sõin pardiburgerit hooajalise salati ja kartulitega. Minu kaaslased sõid sealiha erineval moel. Lisandiks vokitud köögiviljad. Need köögiviljad olid imelised, burger mahlane ja mõnus. Liha oli kuuldavasti ka ülimalt maitsev, aga ma ei saa seda kinnitada, sest sealiha mulle ei maitse. Magustoiduks brownie jäätisega ja, mõistagi, kohv. Maitsesime ka jogurtijäätist viskiga.
Teisel korral, kui taas seal einestasime, saime eelroaks krõbedat saia vürtsika kastmega, teise õhtu kelner ütles, et meile toodi need, et valisime selle koha õhtustamiseks. Isegi Martini oli seal imeline! See oli täiuslik õhtusöök. Selles kohakeses ei häirinud mind isegi jalgpallifännide kära restoranist seest, sest teenindus oli meeldiv ja kiire ning toit hea.
Maltal on imelisi söögikohti ja maitsvaid ampse, mida endale lubada ka siis, kui soovid saiast ja pastast hoiduda. Lõpuni ei saa neid vältida, pastizzi pirukad on ka kohustuslikud (vt nt seda ja seda retsepti Nami-Namis), ravioolid ka, kuid muus osas on võimalusi sobitamiseks lõputult.
Malta vaated on alati hingekosutavad, nii et jäägu siin üks vaade Sliema rannale postituse lõpus lugejaid kosutama.
Foorum