Tartu Ülikooli majandusteaduskonna õppejõud Anne Reino käis hiljuti Austria pealinnas Viinis ja jagab oma toidumuljeid Nami-Nami lugejatega.
Minu viimane reis oli 5-päevane põige Austriasse, Viini. Kuna tegemist oli tööreisiga, siis väga palju aega elu nautimisele ei jäänud. Samas – sööma ja peab ning sestap võin mõne sõna kohaliku köögi kohta siiski öelda.
Peatusin korralikus hotellis, kus pakuti üsna rikkalikku hommikusööki. Tavalisele omletile ja võileivakraamile lisaks oli võimalik endale näiteks smuutit teha. Letil oli toores punapeet, porgand, õunad jmt. Külalised pidid siis köögi- ja puuviljad parajateks tükkideks lõikama ning kannmikser tegi ülejäänud töö.
Lisaks oli väga hea kohvi- ja värskete pagaritoodete valik.
Kindlasti ei saa Viinis käia ilma Viini šnitslit proovimata. Peab tunnistama, et oli maitsev. Viini šnitsel ei ole muud kui äärmiselt õhuke liha krõbedas paneeringus. Mõnevõrra üllatuslik oli see, et šnitsel ei tundunud sugugi rasvane, kuigi minu teadmisel praetakse õiget šnitslit võis. Klassikaline šnitsel on sealihast, kuid menüüs oli ka kana- ja kalkuni šnitsel. Ma ei tea, kas see on igalpool nii, aga selles restoranis, kus mina šnitslit tellisin oli tegemist äärmisel suure portsjoniga – šnitsel oli umbes kahe käelaba suurune.
Meelde jäi ka kodune kurgisalat, milles õhukesed kurgiviilud ja till olid saanud äädikakastme. Ehk olete isegi teinud nn klopitud kurgisalatit? Lisandiks lihale pakuti viilutatud keedukartulit, kuid omapärane oli see, et ka kartulile oli lisatud äädikat. Maitses väga hästi.
Austria köögi juurde kuuluvad ka kneedlid või suured klimbid, mida võib kohata ka tšehhi, ungari ja saksa köögis. Mul õnnestus maitsta selliseid, milles oli kartulit ning kuigi väljanägemine pole neil kuigi ahvatlev, siis maitse oli ometigi hää.
Maiasmokkadel tasuks kindlasti sisse põigata Viini kohvikutesse. Sortiment võtab silme eest kirjuks – tooni annavad väikesed koogikesed. Kõik tundus väga magus ja ahvatlev, kuid mina piirdusin klassikalise õunastruudliga. Ei pidanud pettuma – otse ahjust tulnud struudel oli hõrgu sisuga ja mõnusalt kaneeline. Õhtusöögil pakuti magustoiduna juustupalle, mis maitsmisel osutusid väga heaks. Tundus, et tegemist oli paneeritud ricottaga ning sinna juurde serveeriti poolikuid ploome, mida oli pisut siirupis keedetud.
Kokkuvõtteks: kuigi Viini tasub sõita eelkõige arhitektuuri, kunsti ja õnnelike inimeste pärast (Viin on valitud juba aastaid kohaks, kus on kõige mõnusam elada), siis kindlasti on üheks põhjuseks, miks Viinis on hea elada ka maitsev söök ja jook.
Austria köögi retsepte on meil Nami-Namis mõnekümne ringis, kuigi paljud neist on testimata. Kogu valiku leiad siit (foorumiteema on see-eest pea olematu). Eraldi tahaks esile tõsta Anne Reino mainitud Viini šnitsli retsepti ja meie toimetaja Martiina kirjutatud suurt õunastruudlilugu. Klopitud kurgisalati retsept on meil küll eestimaine, aga vast sobib seegi kuulsa šnitsli saatjaks! Kui juba Austria toitudest juttu on, siis ei saa üle ega ümber sealsetest imelistest rebitud pannkookidest Kaiserschmarrn.
Kneedliretsepte on päris mitu, aga me tublid toimetajad pole neid veel testida ja heaks kiita jõudnud, nii et katsetamine omal vastutusel!
Wiener Schnitzel on ikka klassikaliselt vasikalihast, mitte sealihast. Õnneks olen seda ka Viinis söönud - paremat lihaprodukti on keeruline soovida!