Rabarber – maitsev või mürgine?

Rabarber on kevadel üks esimeste värskete kodumaiste aiaampsude seas ja kes ei mäletaks lapsepõlvest rabarberivarre suhkrusse kastmist kommi asemel, aga info rabarberi tervislikkuse või kahjulikkuse kohta on kohati üsna vastuoluline.  Kahtlemata tuleb kevadine värske tervise huvides maksimaalselt ära kasutada, aga kuidas selle kahjulikkusega siis on?

Vanarahvas ütleb, et rabarberit tohib süüa enne jaanipäeva ja keetis rabarberilehti supile lisades samas potis ka marlisse seotud munakoori. Ja selles on omad tõeterad. Rabarberivarsi tuleks toiduks tarvitada noortena, et seal sisalduv oksaalhappe (oblikhappe) kogus oleks võimalikult väike. Kevadistes vartes on oksaalhapet vähem kui suvistes. Osadel allikatel on suurem oksaalhappe kontsentratsioon ka esimestes kevadel tärkavates noortes lehtedes ja uuesti tõuseb kontsentratsioon taime kasvades. Ka on rohkem oksaalhapet külmakahjustusega taimede vartes ning oksaalhappe sisaldust mõjutavad ka sort ja kasvutingimused.

Oksaalhapet leidub teisteski taimedes, näiteks petersellis, spinatis, hapuoblikas, jänesekapsas, peedis, kakaos ja šokolaadis, laukudes, kapsastes, tees, mandlites, maapähklites jne. Konkreetsed numbrid oksaalhappe sisalduse osas erinevad numbriliselt allikati väga suurtes vahemikes ja ei ole numbrina kuigi usaldusväärsed, aga see ei muuda fakti, et osad toiduained, eriti rabarber ja spinat, sisaldavad seda oluliselt rohkem kui teised. Väikestes kogustes pole oksaalhape ohtlik, kuid kahjulikuks võib osutuda oksaalhapperikka toidu söömine suures koguses või pidevalt. Oksaalhappe kontsentratsiooni aitab ilmselt natuke vähendada leotamine ja kuumtöötlemine olenevalt meetodist ja soovitatud on süüa rabarberit ka koos piimatoodetega, aga info nende meetodite efektiivsuse osas on vastuoluline ja kaldub pigem sinnapoole, et erilist kasu neist pole. Kindlam on süüa rabarberit tagasihoidlikus koguses, kevad-suviseid noori varsi ja eriti vältida liialdamist neil, kel probleeme neeru- või põiekividega, maohaavandite, osteoporoosi, artriidiga või neerukahjustuste korral. Teistpidi võib tänu lahtistavale toimele rabarberist abi leida kõhukinnisuse puhul.

Kuumutada või mitte, piimatoodetega või ilma - pole päris selge, mis on kasulikum või kahjulikum – igatahes on kõige mõistlikum jääda mõõdukaks ja rabarberivarte söömisega mitte üle pingutada ning lehti toiduks pigem mitte tarvitada.

Mis nende rabarberi lehtedega siis on?

Rabarberi lehed on mürgised. Kuigi surmava kogusena peaks täiskasvanud inimene sööma rabarberilehti tõenäoliselt mitu kilo, võivad mürgistust põhjustada siiski ka juba tavalisemad toiduks tarvitatavad kogused. Rabarberi lehtedes võib oksaalhapet olla kordades rohkem kui vartes. Paar riba supi sees ei tee haigeks, aga rabarberiroheline hapu smuuti võib ilmselt juba märgatavaid tervisehäireid põhjustada. Ajalooliselt on rohkem inimeste ja loomade mürgistus- ja surmajuhtumeid teada Esimese maailmasõja aegsest Suurbritanniast, kus rabarberilehti soovitati toidupuuduses alternatiivse toiduallikana. Lehtede puhul ei ole põhjus enam ilmselt ainuüksi oksaalhappes/oksalaatides, mille kontsentratsioon lehtedes mürgisust täielikult ei seleta, vaid mürgistusele aitavad erinevatel allikatel kaasa ka antrakinoonid.

Inimese keha toodab oksaalhapet ka ise ja seda sisaldavad paljud tavalised igati tervislikud taimsed allikad, sh rabarber – küsimus on kogustes.

Liigne oksaalhape takistab mineraalide omastamist ja vere pH kaudu ensüümide tööd ning seob kaltsiumit ja võib põhjustada iiveldust ja oksendamist, kõhulahtisust, pulsi aeglustumist, peapööritust, suu õhetust, lihaste krampe kuni hingamisraskuste ja südametöö häireteni. Pikemas perspektiivis võib kaltsiumoksalaat aidata kaasa neeru- ja põiekivide tekkele, süvendada liigesevaevusi. Rabarberi lehtedes on oksaalhapet umbes 5-10g kilogrammis ja täiskasvanud inimesele letaalseks doosiks loetakse umbes 15-30g (allikati erinev olenevalt, mis on doosi inimesele üldistamisel aluseks võetud). Oksaalhape on ka põhjus, miks spinat on kehale raua ja kaltsiumi ning rabarber kaltsiumiallikana üsna kasutud, kuigi puhtalt sisalduse järgi võiks arvata vastupidist – keha ei saa seda rauda/kaltsiumit neist allikatest suuremas osas lihtsalt kätte.

Küll aga võib rabarberi lehti ilma mürgistust kartmata kasutada saunalaval istumise all. Osavam müügiinimene võib sellele mugavale ühekordsele istmikualusele ka imelised tselluliiti vähendavad omadused külge rääkida :)

Algselt postitatud 1.6.2015

Loe veel:

Merilin Rosenberg
Merilin Rosenberg
postitatud 02.05.2016 20:17 LISA KOMMENTAAR

Kommentaarid


Iris Tõnismaa
postitatud 16.04.2016 03:18

Ei ole rabarberil häda midagi --- liiale ei tohi minna!! :)

Silja Laht
postitatud 16.04.2016 03:27

Hapuoblikate söömisel peab samal põhjusel mõõdukas olema.

mac
postitatud 12.05.2016 13:17

Lapsena kooritud rabarberi vars ja suhkrutoos- andsime minna :D

Kati Reintam
postitatud 08.05.2017 13:08

Uskumatu, terve elu on söödud rabarberit ja keedetud noortest lehtedest maitsvat suppi ja rabarberi mahl ju kõige maitsvam, kas nüüd ei tohi mahla ka enam teha, ei saa üldse enam aru.

Tarmo Timm
postitatud 08.05.2017 21:52

Maitsev. Ja ei tapa. Olen vähemalt 50 aastat tarbinud.

Õie Va
postitatud 25.05.2017 08:41

Rabarberi lehtedest tehti ju suppi.