Üldised soovitused tomatitaimede eest hoolitsemiseks:
Klassikaliselt kehtib soovitus kasta harva, aga hästi korralikult. Seega pigem kasta nädalas korra-kaks, mitte rohkem, aga kui kasta, siis igale taimele korralik kannutäis vett.
Mina kasutan kastmiseks hoopiski kastmissüsteemi – porgandikujulised savipulgad mõõdavad iga taime juures mulla niiskust ning kui muld liialt kuivaks muutub, laseb andur endast vett läbi ja kastab taime. Olen selle süsteemiga väga rahul, kastmismure on lahendatud ja toimib ka siis, kui ma juhtun nädal aega kodust ära olema.
Kastmise puhul on oluline meeles pidada, et tomatitaime peale kasta ei tohi! Vesi peab langema mullale, mitte taime lehtedele ja varrele.
tomatitaimedele meeldib kasvada ja kui neid ei piira, kasvatavad nad endale väga võimsa lehemassi. Selle miinus on aga see, et nii jääb viljade kasvatamiseks väga vähe energiat ning saak tuleb madal. Kõrgeks kasvavate (indeterminantsete) tomatisortide puhul soovitan taime hoida ühe põhivarrega (maksimaalselt kahega). Selleks tuleb lehekaenlatesse tekkivaid kasvusid pidevalt eemalda (näha vasakpoolsel fotol - eemaldada uleb kasv, mis varre ja täiskasvanud lehe vahele kasvama on hakanud).
Lisaks soovitan järk-järgult tomatitaimelt lehti eemaldada. Valmiva tomatikobara all võiks alati üks leht olla, aga sellest allpool olevad võib ära võtta. Tomat tahab valgust ja õhku, seega liiga tihe lehemass ei ole hea. Kindlasti eemaldan kollakaks tõmbunud vm moodi haiglased lehed – sellega piiran võimaliku haiguse levikut ning vähendan taimel koormust (haige leht ei aita taime elule enam kaasa, aga koormab ikkagi).
Kõrgeks kasvavaid tomatitaimi ei tasu ka lõputult kasvada lasta, muidu ei saa viljad lihtsalt meie kliimatingimustes valmis. Öeldakse, et üks taim suudab valmis küpsetada kuni 8 kobarat. Mina sellest 100% kinni hoidnud ei ole, aga juuli lõpupoole võiks taimede tippe ära naksama hakata küll.
Väetamiseks on palju võimalusi – saab väetada nii koduaias valmistatavate väetistega kui ka poes müüdavate spetsiaalväetistega. Mulle meeldib tomatitaimi kord nädalas nõgeseleotisega kasta – see katab enamjaolt lisaväetamise vajaduse ära. Aga võib ka juhtuda, et taimed vajavad veel lisaks väetist. Üldjuhul annab taim väetise vajadusest märku peenikeseks ja heledaks muutunud taimega. Klassikaline on, et kasvufaasis (kuni esimeste kobarate tekkimiseni) vajab taim juurde enam lämmastikku, viljade moodustamise faasis kaaliumi ja magneesiumi.
Lisaks eelmainitud hoolitsustele tasub tomateid iga päev vaatamas käia ja nendega rääkida :) Ja neid veidi liigutada, eriti õitsemisfaasis, et tolmlemine edukam oleks. Haigustega seonduvat ma siin artiklis puudutama ei hakka, see hõlmaks endas juba teatmeteose kirjutamist :)
Ja klassikalist muusikat võiks ka taimedele mängida :)