Reisiampsud #2: Tiina Intal & Peruu

"Reisiampsud" on Nami-Nami uus lugudesari, kus uurime armastatud eestimaalaste käest, mida maitsvat nad oma viimasel reisil sõid ja soovitame retsepte, mille abil reisimälestusi oma koduköögis taaselustada.

Sel korral uurime Eesti ühe tuntuima raamatublogija (vaata Bukahooliku märkmed blogi ja FB-lehte) ning kauaaegse Nami-Nami kasutaja ja kaasautori Tiina Intali käest, mida põnevat ta Lõuna-Ameerikas 31 miljoni elanikuga Peruus sõi ja jõi.

Kus käisid ja kui kaua reis kestis?

Käisin selle aasta märtsis Peruus ja reis kestis 17 päeva.

Milline oli reisil Sinu tüüpiline hommikusöök?

Enamasti oli hommikusöögiks sai, moos ja pisut munaputru. Alati pakuti lisaks värskeltpressitud mahla kas mangost, papaiast või mõnest kohalikust puuviljast, millest varem kuulnudki polnud.

Aga kolmandal džunglihommikul teatati meile, et oleme nüüd juba piisavalt kaua džunglis olnud, et kohalikku hommikusööki nautida. Kausis oli pruunikas leemes eelajaloolise välimusega tumehall ja ogaline kala, mis lõhnas päris tugevalt Amazonase muda järele. Kala kutsutakse musikalaks, sest selle kõige parem osa on aju, mida saab suu kaudu välja lutsutada. See oli meie giidide lemmikhommikusöök, sest nad said kõik meie kalapead omale ja minu puhul ka peaaegu terve kala.

Millised olid kolm kõige eredamat toidumälestust?

Peruu klimaatilised tingimused võib laias laastus jagada kolmeks - Vaikse ookeani rannik, Andide mäestik ja Amazonase vihmamets. Aga mitte ainult kliima ja loodus, vaid ka inimesed on neis paigus erinevad ning muidugi toit, mis oli igal pool väga maitsev.

Peruu kõige kuulsam roog on ceviche, mis on imemaitsev laimimarinaadis toores kala või mereannid, mida serveeritakse punase sibula, kartuli, maguskartuli ja maisiga. Peruu on üldse õnnistatud hea mereandide valikuga, kui rannikul on need pärit ookeanist, siis džunglis tuleb kala Amazonase jõest.

Mägedes süüakse ka alpakasteiki ja tavaline toit on merisiga ehk cuy. Viimane näeb küpsetatult kole välja ja maitseb võõralt. Kuna merisead paljunevad väga kiiresti, siis on need mägedes oluline valguallikas, aga tänan, mina seda rohkem proovida ei kavatse.

Tavaline on, et taldrikul on lisaks kartulile ka riis ja maniokk ning mõnikord lisaks veel praetud jahubanaanid. Maniokk nägi taldrikul välja ja maitses üsna kartuli moodi. Samas salat on eraldi toit ja prae juures on enamasti vaid mõni salatileht ja tomativiil. Portsud on suured ja võib juhtuda, et supp tuuakse lauale nii suures kausis, millest Eestis saaks terve pere söönuks.

Väga tavaline tänavatoit Amazonases on juanes - riis kana, keedetud muna, oliivide ja kohalike maitseainetega, mis on keeratud bijao-nimelise taime lehe sisse. Selle toidu tegi eriti maitsvaks tõik, et sõime seda paadis päikeseloojangu ajal Amazonase harujõel sääskedega võideldes.

Lõpuks ei saa nimetamata jätta ka pisco souri, mis on mõnus kokteil kohalikust viinamarjaviinast piscost, laimimahlast, suhkrusiirupist ja munavalgest. Ja kokalehti, mida näritakse või millest tehakse teed ja mis on seal igal pool vabalt saadaval. Kokataime lehed sisaldavad alkaloide, millest keerulise protseduuri käigus eraldatakse kokaiini. Samas on lehtedes alkaloidide sisaldus väga madal ja sellest tehtud teel nõrk ergutav mõju, mitte hullem kui kofeiinil. Väidetavalt aitab ta mägedehaiguse vastu, võtab ära näljatunde ja aitab kauem vastu pidada. Õhtul joodud kokalehetee tõi hoopis hea une ja mägedehaigust mul ka peale ei tulnud. Oli see siis kokaleheteest või millestki muust.

Nami-Nami soovitab:

Peruu retsepte nüüd Nami-Namis jällegi üleliia ei ole :) Loomulikult on meil olemas "rahvusjoogi" Pisco Sour valmistamise juhised. Ceviche, laimimarinaadis toores kala, on meil esindatud lausa kahe erineva retseptiga: laimimarinaadis koha ja ceviche lõhest. 

Kõik Peruu köögi retseptid leiad siit, Peruu köögi teema Nami-Nami foorumis on siin.

Tutvu Tiina raamatublogiga "Bukahooliku märkmed" ja hoia silma peal tema blogi Facebooki-lehel.