Siin 2008. aasta kevadel ühes Madriidi köögis pildile püütud fotoseeria, kus tuntud Hispaania illustraator ja toidublogija ning mitme Nami-Nami kokaraamatu illustratsioonide autor Ximena Maier artišokke söömiseks ette valmistab. Sellisel moel valmistatakse artišokki ette, kui on plaanis süüa artišokilehtede lihavat osa.
Esmalt eemalda puisemad ja koledad välimised lehed:
Lõika ära puine varreots:
Koori varreots ära (mõned inimesed armastavad ka artišokivart süüa):
Lõika lehetipud ära:
Pane potti koos paari petersellioksa ja sidruniviiluga. Ka loorberilehe võib potti visata, selle maitse sobib hästi artišokiga:
Keeda tasasel tulel mõnikümmend minutit ehk kuni valmimiseni (kui leht kergesti artišoki küljest ära tuleb, siis on see valmis). Nõruta:
Nüüd on artišokid nautimiseks valmis! Rebi sõrmedega lehed ükshaaval artišoki küljest ära, kasta sulavõisse või kvaliteetsesse oliiviõlisse, siis pista lehe paksem ots suhu ja rebi hammastega pehme artišokiosa ära. :)
Artišoki keskel olevat kiulist pusa ei sööda, küll aga süüakse ära seda ümbritsev "artišokisüda".
Alguses tundus maitselt ja lõhnalt nagu sööks keedetud krüsanteeme, nüüd on aga minu lemmikud
See on nii vahva kirjeldus, Piret. Tunnistan, et jään keedetud krüsanteemide maitse ja lõhna visualiseerimisel hätta :D
Nii põneva välimusega vili! Ma pole kunagi söönud :O
Rooma juudi getos oli kinnisidee neid 2 nädalat tagasi süüa, aga ei leidnud oma tohmanluses mitte ühtegi sellise suunitlusega restorani sealkandis üles. Pidin leppima keskpärase pasta all'arrabbiata'ga.
Käisin täna Balti jaama turul ja üllatuslikult müüdi igati ilusaid artišokke lausa kahes letis - ja need olid eri sorti artišokid. Ühed olid veidi lillakad ja väga ümmargused, teised rohekad ja veidi saledamad. Äge!
Oliivõlis ja vürtsika toorjuustuga täidetuna tõeline maiuspala. Viini Naschmarkt on lähim koht, kus saadud. Arvatavalt Berliinis ka kuskil turgudel, aga pole sattunud. Venemaal-Ukrainas pole kohanud.