Viimasel aastal on Briti toiduskeenel Aafrika maitsed esile tõusnud, seda tänu mitmele Aafrika kokaraamatule - nt toidublogija Lopè Ariyo on toonud Nigeeria ja restoranikokk Zoe Adjonyoh on toonud Gaana maitsed massidesse. Londonis on hulgaliselt põnevaid restorane, kus Aafrika maitseid proovida saab. Nt Camberwellis asuv Nigeeria kiirsöögikoht I Go Chop pakub oga burrito't, mida serveeritakse koos jollof riisi, ubade ja lihaga. Londoni St James's Marketil asuv Ikoyi pakub veidi peenemat jollof riisi suitsutatud luuüdi ning petipiimas jahubanaane suitsutatud Scotch Bonnet tšillidega. New Yorgist pärit Red Rooster Londoni Shoreditchi piirkonnas kasutab oma praetud kana maitsestamiseks vürtsikat Etioopia berbere maitseainesegu (muide, Red Roosteri omanikuks on Etioopiast pärit, end Rootsis lapsendatud poisina üles kasvanud Marcus Samuelsson). Parimaid kanatiibu pakub Londonis aga Eritrea toidule keskenduv Lemlem Kitchen, mis asub Ida-Londonis Netil Marketil. Lemlemi kokad maitsestavad kanatiivad berbere, ingveri ja küüslaugumarinaadiga.
Anthony Bourdaini dokfilm Wasted! The Story of Food Waste" ja Dan Barberi pop-up restod Londonis ja New Yorgis on tõstnud kokkade teadlikkust ning toidujääkide kasutamine ning toiduraiskamise vähendamine on tõsine trend restoranimaastikul.
Pildil on nt Brightoni restorani SILO brokoli ehk spargelkapsas Brightoni vetikatest dashi-leemega:
Yorkshirest pärit Henry Preen asutas Yorkshire Burrito 2016. aastal ning on sellest ajast alates edukalt keeranud Yorkshire pudingi sisse aeglaselt küpsetatud liha, köögivilju ja kastet Londoni Soho linnaosas Street Food Union toidutänaval. Trend on jõudnud ka mujale UKs.
Vegantoit on jõudnud massidele ja nüüd on kohal ka kompromissitu, maitsev lihavaba kiirtoit. What the Pitta! (Croydon, Shoreditch, Camdel) serveerib veganlikke döner kebabe sojalihaga. Temple of Seitan (Hackney) serveerib teravaid "tiibu" ja vürtsikaid burgereid. Brightoni kuulus Terre a Terre pakub Koreapärast praetud lillkapsast. Veganburksifännid peaksid hoidma silmad lahti The Vurger Co burgerite osas.
Veganliikumisel on ka uus "saadik", Cardiffi blogija ja juutuuber Gaz Oakley (avant-garde vegan), kes jaanuaris avaldab oma esimese kokaraamatu.
Ilmselt ei lähe kaua aega, kui suuremad toidupoed valmistoiduletid vegantoitudega täidavad. Õnneks on lihaasendajad (nt seitan ja tempeh) tervisepoodides ning veebipoodides vabalt saadaval.
Viigilehti kasutatakse mereandide vrappimiseks ja aurutamiseks, aga viigilehti kasutatakse üha enam ka iseseiva komponendina. Restoranides on pakutud viigilehejäätist, viigilehe panna cotta't viigimarjade, kärjemee ja apelsiniželeega jne.
Traditsioonilised pudingid on tagasi! Norfolki pudd'Eng pakub erinevaid aurutatud pudingeid - siirupipuding, spotted dick, sticky toffee pudding, chocolate and ale pudding, treacle pudding, walnut pudding, marmalade pudding. pudd'Eng kasutab Norfolki jahusid ja kuivatatud puuvilju. Vaata ka: Georgie's Porgie's Puddings (Devon), The Old Fashioned Pudding Company (Peterborough), The Pudding Stop (St Albans).
Millimallikaid armastatakse Jaapani ja Hiina köögis nende kergelt soolaka maitse pärast, kes söövad neid toorelt või viilutatult nt salatites. Nüüd tundub, et trend jõuab ka Euroopasse. Genoas toimunud Slow Food konverentsil serveeriti praetud millimallikaid. Briti kokk, Michelini tärnidega pärjatud Josh Eggleton on lubanud millimallikad uuel aastal menüüsse võtta.
Möödas on ajad, kui lauale toodi suvaline valge kuklike ja poevõikilluke. Kokad eksperimenteerivad üha rohkem ja rohkem oma leiva-saia ja võiga, nii et tihti on need omaette maitseelamus. Perilla (Stooe Newington, London) pakub vetikaleiba lambarasvaga vahustatud võiga. Norse (Harrogate, London) pakub vahustatud võid röstitud teraviljaga. Bastible (Dublin) pakub suurepärast hapendatud võid jne.
Jaka (ingl. k jackfruit) on Aasias juba sajandeid hautistesse kuulunud ja nüüd kutsutakse seda taimetoitlaste "rebitud sealihaks", kuna jakal on üllatavalt lihalaadne tekstuur. UK-d on tabanud jakahullus. Glasgow food truck Chompsky pakub Korea BBQ jakat, Edinburghi Holy Cow pakub rebitud jaka burkse, Londoni Biff's Jack Shack küpsetab jakat aeglaselt magusas BBQ kastmes ja siis paneb seda burgeritesse või vormib "kanatiibadeks" ja praeb neid.
Värsket jakat müüakse Aasia toidupoodides, soolvees või vees jakat aga toidupoodides.
Coco ehk väikesed valged oad on üks 2018. aasta toiduennustustest. Coco-oad on parimad hooajal, mis kestab juulist oktoobrini. Väikesed kreemjad valged oad on üks pärlubade (haricot beans) alamliikidest, sobivad ideaalselt kala ja liha kõrvale.
1960ndatest nii tuttavad serveerimiskärud on tagasi! The Olive soovitab eelistada restaureeritud vanakooli serveerimiskärusid.
Šveitsi Barry Callebaut on turule toonud neljanda "loomuliku" šokolaadiliigi, seda siis tumeda, piima- ja valge šokolaadi järel. Roosat šokolaadi (ruby chocolate/pink chocolate) valmistatakse punasest kakaooast ning on hetkel saadaval vaid kokkade ja kommimeistrite jaoks. Šokolaadile ei ole lisatud värvi-, lõhna- ega maitseaineid.
Loodetavasti on "puhas toitumine" (clean eating) nüüdseks minevik ja tundub, et süsivesikud on rehabiliteeritud. Waitrose teatas, et kliendid ostsid rohkem mac'n'cheese, bulgurnisu ja kinoad 2017. aastal.
Kohvijahu on kohviröstimise kõrvalprodukt, mida tehakse kuivatatud ja jahvatatud kohvikestadest. Kohvijahu on gluteenivaba, seda saab kasutada küpsetistes (leivad, muffinid), aga ka kastmetes ja soolastes roogades. CRU Kafe on üks kohvijahu pakkujatest.
Heston Blumenthal pakub viktoriaanlikku "svipsis kooki" oma Dinner by Heston Blumenthal restoranis. Primrose Bakery valikus on kokteilimaitselised tassikoogid (Gin & Tonic cupcake, Margarita cupcake, Mojito cupcake, Negroni cupcake jne). Roberts Bakery (Cheshire) pakub G&T teekukleid:
Svipsis küpsetised on tulnud, et jääda!
Mehhiko toidud on juba mitu aastat moekad olnud, aga 2017. aastal tõusis inimeste teadlikkus Mehhiko piirkondlikest toidutavadest. Seetõttu oli rohkem juttu ka kaktusest. Suureviljalise viigikaktuse (Opuntia ficus-indica) viljaks on kaktusvili ning kaktusvilja puhastatud varrelüli nopal on Mehhikos armastatud toidutaim. Küpsetatud nopalid meenutavad maitse poolest paprikaid ja veidike ka rohelisi ube. Londonis pakutakse nopaleid salatites (Ella Canta), takodes (Santo Remedio). Bristolis Cargo Cantina restoranis pakub peakokk Imogen Waite avokaado ja kaktuse takosid.
Retired dairy beef e. RDB ehk pensionile jäänud piimakarja liha hinnatakse Hispaanias ja Itaalias, nüüd otsitakse alternatiive Suurbritanniast. Mahesertifikaadiga Coombe Farm Somersetis müüb maitseküllast ja marmorjat RDB veiseliha oma veebipoes; sama teeb ka Salter & King Craft Butcher (Alderburg, Suffolk; old cow beef).
Kuulsad Cornwalli pirukad on taas popid. Traditsioonilise liha-juurviljatäidise asemel on nüüd globaalsest tänavatoidust inspireeritud pirukate kord. Manchesteri str-eats pakub Brasiilia BBQ veise ja tšilli-laimisalsaga pirukaid ja Vietnami kanatäidisega pirukaid. Cornwalli vanim pagariäri, Warrens Bakery valik on traditsioonilisem, aga rostbiifi-mädarõikapirukad ja ahjukana-salveipirukad kõlavad siiski ahvatlevalt.
2017. aasta oli kõnetuvastusaasta :) 2018. aastal on lootust toiduhuvilisel lihtinimesel kõneldes retsepte otsida. Google Pixel telefon, Google Home jms teeb retseptide otsimise ja toiduostmise lihtsamaks. Google Assistant aitab retsepte jupikaupa ette lugeda jne.
Kui arvasid, et kuivatatud kaunviljad on Vahemere omapära, siis eksisid. Läätsi kasvatatud Briti saartel juba ennemuiste ja Suffolki firma Hodmedod's on võtnud ette kohalike viljade kasvatamise. 2017. aastal võitsid nad BBC Food & Farming Awards võistlusel parima toidutootja tiitli ja on alust arvata, et uuel aastal räägitakse nende kraamist veel palju.
Arrakit (mitte segi ajada arakiga!) on Lõuna-Aasias armastatud destilleeritud alkohoolne jook, mille tooraineks on kookosõienektar, punane riis ja roosuhkur. Jooki laagerdatakse tiigipuust vaatides. Sri Lanka arrakule ennustatakse algavaks aastaks suur tulevikku.
Kui džinn oli 2015., 2016. ja 2017. aasta jook, siis kvaliteetrumm on 2018. aasta jook. Guatemala päritolu Zacapa rumm müüs 2017. aastal mullusega võrreldes 2 korda enam ja üha rohkem baare täidab oma riiulid erinevate preemiumrummidega.
Kuna alkoholitarbimine noorte täiskasvanute seas on kõvasti langenud, siis on populaarseks muutunud kvaliteetsed alkoholivabad õlle, nt Brewdogi Nanny State.
Jaapanlased on seda kanget riisiveini valmistanud ja joonud sajandeid, nüüd on see ajalooline jook ka brittide teadvusesse jõudnud. Cambridge'i lähistel on avatud esimene sakepruulikoda - The Dojima Sake Brewery at Fordham Abbey ja suvel avatakse seal ka külastuskeskus ja restoran. Sake on jõudnud ka mitme peenema restorani joogimenüüsse.
Madeira on hetkel väga populaarne. Sarnaselt šerrile on sel kangestatud joogil õnnestund oma tolmunud mainest lahti saada ja seda jooki peetakse igati väärikaks valikuks. Joo puhtalt või sega toonikuga. Brändidest soovitab The Olive järgmisi: Blandy's, Barbeito, D'Oliveiras.
Mitmed tuntud baarid pakuvad madeirat, nt The Remedy (Fitzrovia) valikus on 17 erinevat madeirat. 1890 aasta D'Oliveiras Verdelho maksab 75 naela (mitte pudeli, vaid klaasikese eest).
Pudelitesse pandud kokteile on aidanud valmis segada nii mõnedki tunnustatud kokteilibaarid, nii et alati ei tasu neid karta.
Kurkumilatte, aktiivsöelatte, matcha cappuccino. Nüüd on supertervislike seenejookide aeg. Must pässik (nn chaga) on väga trendikas Austraalias ja New Yorgi joogafännide seas.
Soome firma Four Sigmatic lööb USAs laineid oma seenekohviga ehk seene-kohvisegudega ning lõdvestava seene-kakaoseguga.
Juustutee, Taiwani tänavatoit, on magustamata jäätee, mida serveeritakse vahustatud toorjuustumütsiga. Taiwani mullitee (bubble tea) kett The Happy Lemon müüb aga jääteed kivisoola-toorjuustuseguga.
Mullipiima (fizzy milk) tootearendusega tegeleb mh ka Arla oma Taani innovatsioonikeskuses.
Jääveini valmistatakse öökülmade kätte jäänud viinamarjadest, mis on hästi intensiivse maitsega ning sobivad ideaalselt dessertveinide valmistamiseks. Jääveinid sobivad ühtviisi hästi nii puuviljaste pudingite ja soolaste sinihallitusjuustude juurde, ent on ka kokteilimeistrite huviorbiidis.
Alkoholivabad õlled on oma kehvast mainest lahti saanud tõepoolest - seda näitab kasvõi see, et tänavu tuli esimesena Eesti käsitööõlletootjaist välja alkovaba õllega Lehe pruulikoda (Kas Te olete täna õhtul vaba?). Samuti on mitmeid aastaid populaarsed erinevad Mikkelleri alkovabad ning kui ma ei eksi, siis üsna pea peaks Eestisse saabuma ka Jaapanis käsitööna valminud alkovaba õlu. Vahva on see ka, et Sori sai esimesena kohalikest tootjatest hakkama lausa kahe gluteenivaba õllega. Ja mis valmiskokteilidesse puutub, siis aina popimaks läheb ka kokteilide vaatidesse panemine, nii et saab baaris kohe kraanist lahti - neid saab proovida nt BRUSis Kopenhaagenis.
Olgu saatus tänatud, et saan oma toidu ise valida ja ei pea mingeid trende ega moeröögatusi järgima.