Tegu on üsna varieeruva välimusega seenega, aga kui Põhja- või Lääne-Eesti lubjasel pinnal satub lehtpuude (mitte ilmtingimata tamme) läheduses ette puravik, mis kübara alt ja jalalt paistab silma punakate toonidega ning värvub lõikamisel siniseks, siis on suure tõenäosusega tegu tamme-kivipuravikuga. Iseasi, kas teda ainult imetleda või ka kaasa korjata tasub. Aga lugege ja otsustage ise.
Tamme-kivipuravik pole tavaline "metsast-pannile-puravik". Asi pole nii hull, kui sapipuravikuga, mis üldse süüa ei sünni ja ka pipartatikalik kibedus pole probleemiks, aga köögis harjumuspärase kivipuravikuga pole siiski tegu. Nimelt võib see puravikuliik tundlikumatel inimestel põhjustada mao- ja soolenähtudega mürgistust. Tamme-kivipuravikku peaks vanemate soovituste järgi vähemalt väga korralikult läbi praadima või kaasaegsemate allikate kohaselt lausa kupatama. Veelgi enam, isegi kui see seen praetuna või kupatatuna konkreetsel inimesel kõhuvalu ei põhjusta, võib ta mürgine olla koos alkoholiga tarbides põhjustades kopriini-alkoholimürgistust. Kuna sel puhul takistab seenes leiduv ühend organismis alkoholi lagundamist ja põhjustab mürgise vaheühendi kuhjumist, siis ei tohiks tamme-kivipuravikku süüa ka peale alkoholi tarbimist ega tarbida alkoholi mitu päeva peale seene söömist.
Teoreetiline oht on ajada tamme-kivipuravik segamini samuti kübara alt punase, kuid ka peale kupatamist mürgise saatana kivipuravikuga (Rubroboletus satanas), kuid viimane on Eestis haruldane.
Foorum