Spidur
Abikokk 2009-12-13 11:35:17 |
Kellel on kogemusi puupliitidega (poes müüdavatega)? Jagage oma soovitusi ning häid ja halbu kogemusi. Eriti huvitavad praeahjuga versioonid. | |
Kirsike
Abikokk 2009-12-13 12:01:17 |
Mul on köögis puupliit, aga isetehtud, mitte poest ostetud. Suvel ei kasuta peaaegu üldse, va mahlateo ajal, talvel suht tihti kasutuses, enamasti siis, kui kolm või rohkem potti korraga peavad pliidil olema. Praeahju ei kasuta eriti, kipun ära kõrvetama seal asju ja algusaegade suur "hurraa" ahju tundmaõppmiseks on kuidagi vaibunud. Aga ikkagi olen väga rahul, et ta mul olemas on!!! Alati on ju võimalus uuesti ahi selgeks õppida ja kasutusele võtta! | |
Seenekas
Abikokk 2009-12-13 17:06:53 |
Meie kodu puupliit on ka lastud meistril teha (kuigi mu kaasa oleks sellega ka hakkama saanud, tal kogemust on, aga ei jõua kõike ise). Valmispliitidest ei tea, aga ise muretseksin kindlasti praeahjuga. Kui täna pliiti teha laseksin, siis tahaks ilmselt leivaahju ka ja paar ideed lahtise kolde jaoks on ka varuks. Pliidil on ikka päris mõnus süüa teha ja mis mulle eriti meeldib, et saab pliidiärrel toiet pikemalt soojas hoida. Üsna tihti juhtub, et söök saab valmis muul ajal, kui sööjad oma toimetustega valmis on. Praeahju kasutan ainult soolaste toitude tegemiseks, sest pole temaga nii tuttavaks saanud, et kookidega katsetada. Laiskus. Täna valiksin praeahju puhul ilmselt malmist ukse plekkukse asemel või siis klaasiga. Plekkuks pole väga tihe, tunne on, et need teised oleks rohkem. Ja vist ka pliidiukse võtaks klaasiga, siis oleks hea tuld vaadata. Aga kuna enne seda olid kõik mu puupliidid olnud estiaegsed või veel vanemad, siis nii nostalgitsedes need plekkuksed tulidki. Pliidi laseks teha kindlasti kas ahjupottidest või üle plaatida nagu praegu on tehtud, ikka hoopis teine pilt kui tavapärane punane tellis. Soojamüüri sisse laseks kindlasti paar siini panna ja mõned konksud rohkem, praegu on ühest siinist vähe. | |
Cousinella
Kokaõpilane 2010-12-16 01:26:58 |
Kodus olemas nüüd valmis puupliit - Lincari toodang.
Kütmisperioodil on tõsiselt hea sellega süüa teha - hoiab elektrit kokku ja pakub rohkem adrenaliini. :) Olenevalt tulest, võivad road ju kõrbema minna ja seega tuleb pidevalt valvel olla, et toit nässu ei läheks. Elektripliidil on kuumust palju lihtsam reguleerida.
Antud variandi praeahi on küllaltki väike, ja arusaadava termomeetrita, aga samas saab sellega söögid valmis küll ja veel enamgi. Näiteks esimene katsetus läks aia taha - leib läks 20 minutiga totaalselt neegriks. Teisedki asjad on kõrbema läinud ja klaasuks on korralikult toonitud, aga nüüdseks hakkab asi juba enam-vähem käppa saama. Palju aitab ka elektripliidi taimer, mis hoiab ära söögi ahju unustamise! Ikka 10 minuti kaupa! http://cousinella.blogspot.com/ |
|
Enely100
Abikokk 2010-12-16 12:19:47 |
Minul ka poest ostetud metallist puupliit. Kahjuks ma ise puupliitide alal võhik ja alles õpin, sest oman seda pliiti alles 2 kuud. Liharoad ja ahjukartulid tulevad väga mõnusad, aga kookide küpsetamisega olen seal puhta hädas. Mul küll termomeetriga ahi, aga kui lasen selle järgi 200C sisse, siis on kindel, et kook kõrbeb ära. Üldse on see jama, et pean pidevalt kooki keerama, sest küttekoldele lähemal kõrvetab väga ruttu. Samuti kipub jube ruttu kõrbema põhi. Ma ikka olen nüüd mõelnud, et kui osta/lasta teha mingisugune võre sinna ahju, et küpsetatav poleks otseses puutes ahju endaga (metallist ahjupõhjaga), siis see äkki aitab ühtlustada seda küpsemist. Samuti olen avastanud, et kui puud pole just kõige kuivemad, siis on ahjus koogi jaoks liiga niiske (nt jääb biskviit väga nätske ja kleepuv, kuigi on läbi küpsenud). Taaskord võin aga kiita liha küpsetamist seal. Pole ei looma-, sea- ega ka linnuliha vajanud katmist (foolium) või kastmist ja alati on olnud mahlane. Harjumatu oli see, et ahi on väiksem kui elektripliidil, lisaks peab arvestama, et plaat oleks veel väiksem, sest kui nt küpsetuspaber vastu ahjuseina puutub, siis on paari minutiga kärssamine garanteeritud. | |
Pirtu
Kokaõpilane 2010-12-16 18:52:39 |
Enely100:
See võib täitsa nii olla.Nüüd oma kogemustest- minul on veneaegne malmist puupliit mille sees on "pudelid" mis soojendavad vett ja samas ei lase ahjul küttekolde poolsel osal liigselt kõrvetada on küll seal pool soojem, kuid otselt ei kõrveta nii ruttu, et reageerida ei jõuaks :) Ma ikka olen nüüd mõelnud, et kui osta/lasta teha mingisugune võre sinna ahju, et küpsetatav poleks otseses puutes ahju endaga (metallist ahjupõhjaga), siis see äkki aitab ühtlustada seda |
|
|
Seenekas
Abikokk 2010-12-17 19:08:18 |
Mina kasutan ahjutermomeetrit (Prismast, u. 46.- kr.). Ka gaasipliidis, sest kahjuks kipuvad ahjude endi omad valetama. Selleks, et mitte ahju "põrandale" ahjuplaati või muud nõud panna, on mul tellised. :D Aga kõrbema pole mul küll midagi ei ahjus ega pliidil läinud, harjutamise asi ilmselt. | |
|
Seenekas
Abikokk 2010-12-19 17:59:57 |
Pirtu:
Kas Sul on see nn. Pioneeri pliit? Kaasal tekkis küsimus, et mis "pudelid" seal sees on? Kui Pioneerikas, siis teame, millest jutt.
Enely100, kas sellel poest ostetud metallist pliidil läheb see ahjupõhi siis nii kuumaks? Mina täna kooki tehes avastasin, et kui plaat ahjupõhja panna, siis kook küll küpseb, aga ei pruunistu, sest tuli käib ju otseselt ainult üle ahju ja külgedelt läbi. Seega ei lähe ka alt kõrbema. Ahjuplaadi jaoks on olemas küll siinid, kuid plaati selle korpusega kaasas pole ja sobivas mõõdus neid eraldi ei müüda. Selleks ma neid telliseid seal ahjupõhjas kasutangi, et sobivat kõrgust pruunistumiseks kasvõi ahjujuurviljade plaadile saada.
200 C lahtist tuld tundub mulle veidi palju, mina küpsetasin kooki täna 160-180 C vahel. Kõikus see temperatuur, üle kahe korra ei julenud vaadata. Termomeeter oli ka kohe ukse juures ahju põrandal, kus ta avamisele reageeris.
Peab veel ütlema, et plekist ahjuuksed käisid mu eestiaegsetel pliitidel igatahes tihedamalt kinni kui nüüdsel. See mängib liiga palju. Nendes pliidiahjudes sai küll kõike tehtud, mul oli toona lisaks vaid kahe auguga elektripliit. Ja siis veel mõned puuahjud. Ainult, et see oli niiii ammu, et ma ei mäleta täpselt mis, kuidas ja mispuhul just millist neist küttekehadest sai söögitegemisel kasutatud. :) Nagu juba eelnevalt kirjutasin, siis nüüd pliiti lastes teha, ostaksin kindlasti malmuksega kesta. Pliidisuul sel erilist vahet pole, kui just ei taha vingu hirmus ahjuukse tugevusega sulguvat. Ja üldse pole tänapäeval nii suurt pliiti vaja, võinuks ka kolmandiku pisema teha. Sai nimelt see maksimum pealisplaadi mõõt valitud. Seakartuleid ju enam igapäevaselt ei keeda. :D Enely100:
See võib täitsa nii olla.Nüüd oma kogemustest- minul on veneaegne malmist puupliit mille sees on "pudelid" mis soojendavad vett ja samas ei lase ahjul küttekolde poolsel osal liigselt kõrvetada on küll seal pool soojem, kuid otselt ei kõrveta nii ruttu, et reageerida ei jõuaks :)Ma ikka olen nüüd mõelnud, et kui osta/lasta teha mingisugune võre sinna ahju, et küpsetatav poleks otseses puutes ahju endaga (metallist ahjupõhjaga), siis see äkki aitab ühtlustada seda |
|
|
Enely100
Abikokk 2010-12-19 19:39:07 |
Ahjupõhi läheb jube kuumaks jah, sest tuli suunatakse ahju alt läbi, kui läheb liiga kuumaks, siis pean üht pulgakest välja tõmbama, mis suunab siis selle kuumuse otse üle ahju korstnasse. Tegin täna just keeksi. Hoidsin temperatuuri 170-180 vahel ka ikka kärssas poole keeksi põhi mustaks. | |
|
Seenekas
Abikokk 2010-12-19 20:27:12 |
Enely100:
Ehh, siis see on hoopis teistsuguse ehitusega kui see pottsepa tehtu. Kuigi need eelnevad eestiaegsetes majades pliidid olid ka kõik üksteisest väheke erinevad. Ma just mõtlesin siin ühte kohta nimelt selle poestostetu üles panna, peab siis neid vähe põhjalikumalt uurima. :) Ei ole isu pottsepandusega tegeleda.
Sinna ahjupõhja võid panna paar tühja konservikarpi keeksivormi või koogiplaadi alla. Selline kodune mäkkaiverlik versioon taas. :D Ei pea proovimiseks midagi ostma ega spetsiaalselt aretama. :cool: Ahjupõhi läheb jube kuumaks jah, sest tuli suunatakse ahju alt läbi, kui läheb liiga kuumaks, siis pean üht pulgakest välja tõmbama, mis suunab siis selle kuumuse otse üle ahju korstnasse. Tegin täna just keeksi. Hoidsin temperatuuri 170-180 vahel ka ikka kärssas poole keeksi põhi mustaks. |
|
Foorum