Marju
Abikokk 2008-05-09 20:25:45 |
Ei tahaks söögikoha teemat tekitada kriitika tegemiseks, aga Tartus lihtsalt on üks täiesti uskumatu koht selle poolest, et kõik need korrad, mis ma seal käinud olen, aasta jooksul umbes kolm-neli korda, on ikka keegi seltskonnast mingit makaronitoitu söönud ja eranditult kõigil kordadel makaronid pehmed kuni plödid olnud. Selles mõttes... oma isikupäraga koht :) | |
Cracilis
Abikokk 2009-07-27 12:53:42 |
Päevapraed on seal... maitsetud. Vähemalt poolteist aastat tagasi olid. | |
Pille
Nami-Nami peakokk 2011-05-07 23:07:38 |
Kohvik Kapriisi uus omanik andis teada, et nad on oma köögiga kõvasti vaeva näinud ja tippkokad tööle võtnud. Nii et, tartlased, andke Kapriisile uus võimalus :) | |
Blondie
Abikokk 2011-05-09 09:20:09 |
Pille:
Ma loodan, et nad lisaks kokale on võtnud ka teenindajad, kes sind päriselt märkavad... Kohvik Kapriisi uus omanik andis teada, et nad on oma köögiga kõvasti vaeva näinud ja tippkokad tööle võtnud. Nii et, tartlased, andke Kapriisile uus võimalus :) |
|
Hermut
Kokaõpilane 2011-06-22 15:27:55 |
Käisime seal kaks nädalat tagasi ja meile sattus ettekandja, kes oli kolmandat päeva tööl. Oli hästi häbelik, kogenematu ja lõpuks kukkus meid sinatama ka, mis oli kuidagi väga kummaline. Söök oli... selline keskmine. Ja kui arvet maksime, siis leti taga olnud baarimees ei vaadanud otsagi ega öelnud mitte üht sõna. Naeratusest rääkimata. Kahju... vanasti olid seal väga sõbralikud ja energilised ettekandjad, nüüd seda energiat enam pole. | |
Triinpvr
Abikokk 2011-06-26 20:29:34 |
Neil olevat linna odavaim päevapraad. Aga sellise klausliga, et praad tuuakse lauda, aga kahvel-nuga ja klaas vett tulebi ise seest leti pealt tuua. Kokkuhoid missugune. | |
|
Cracilis
Abikokk 2011-07-03 11:48:01 |
Käisin seal hiljuti. Ka omastarust päevapraadi söömas. Istusime sõbrannaga maha, ootasime 10 minutit. Meist tusikasid korduvalt mööda mitu ettekandjat, viskasid meile silmanurgast pilke, aga ei teinud väljagi. Lõpuks mingi noormees rabas paar menüüd näppu ja tuli meie juurde. Hetk enne seda aga olid tänavalt sisse astunud umbes 5 inimest, kes leti ette tatsasid ja arutasid omaette, et no vaatame, äkki saab siin ka süüa midagi. Küsisin noormehelt, palju söögiga võiks aega minna. Vastuseks öeldi, et oma paarkümmend minutit kindlasti. Vahtisime sõbrannaga talle lolli näoga otsa. Noormees näitas aga käega leti poole ja teatas tähtsalt, et varem ei saa ju, inimesed tulid. Sõbranna vastas, et me olime siin ju varem, kui need lihtsalt tänavalt sisse astunud inimesed. Noormehelt tuli üsna omapärane reageering- kehitas õlgu ja vastas, et noh, pole miskit teha. Tõusime püsti ja läksime minema. | |
Kapriis
Kokaõpilane 2011-07-16 07:27:01 |
Täname kõiki kriitika eest, sest see on ainus, mis viib edasi ja arendab. Püüame vead kõrvaldada. Väike nõuanne kenadele inimestele, kes tahavad ruttu asju kätte saada ka tipptunnil: soovitame kohe letist tellida. Lauast tellimuse võtmine ongi järjekorras number kaks, sest klient ise annab sellega märku, et tal on aega. Ja hea Triinpvr ! See iseteenindus lett on ju ikka selleks tehtud, et kliendil endal oleks parem. Saab valida kolme vee vahel, seda ise juurde valada. Leivaletist soojade kuklite, leiva, saia ja maitsevõi vahel valida. Alati saab teenindajale mainida, et ma ei soovi valikut iseseisvalt teha ja palun mulle leivakorv tuua. Kõike paremat. Teie Kapriisne Kohvik | |
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2013-08-05 14:37:32 |
Me olime perega eile pealelõunal Tartus. Peale toredat AHHAA-keskuse külastust tahtsime sööma minna. Olime kuulnud häid sõnu Spargli kohta Kalevi tänaval, aga kahjuks oli koht pühapäeval suletud. Olin ammu tahtnud külastada Anna Edasi kohvikut Tähe tänaval, aga kahjuks oli koht suletud. Ei saanud ka vanasse heasse Vildesse minna, sest kahjuks oli koht pühapäeval suletud. Siis meenusid Eesti Maitsed Täna albumis nähtud ilusad pildid Kapriisi kohviku kohta ja seadsime perega sammud Raekoja platsile. Mõtlesime veel, et kui see ka kinni on, siis läheme Wernerisse (ja tagantjärele mõeldes oleksimegi nii pidanud tegema). Algus oli paljulubav. Soojal suvepäeval istus varjulisel terrassil päris mitu seltskonda, saime isegi laua. Teenindaja märkas meid ka kohe ja tõi sõbraliku naeratuse saatel menüü. Uuris kohe ka meie joogisoovide kohta. Tellisime jõhvikamahla ning kohe ka küüslauguleivad ning krõbedad maisilaastud juustuga. Lihtsad asjad, peaksid kohe valmis saama ja lapsed saaksid näksima asuda. Tutvusime menüüga põhjalikumalt. Igaks juhuks hoidusime väga keerulistest roogadest, mis panid ühte patta kana ja peedi ja mango jms. Mina tellisin sooja kanasalati, Kristjan soovis rostbiifisalatit. Rostbiif oli otsas, ettekandja teadis seda kohe. Kristjan palus siis soolalõhesalatit. Ettekandja naases mõne minuti pärast ja vabandas viisakalt, et soolalõhesalatit ka ei saa, sest soolalõhe on otsas. Kristjan palus siis lihavalikut. Seda ka ei saanud, kuna rostbiifi pole niikuinii ja pühapäeval värsket liha ei tule. Viks ettekandjaneiu soovitas kananagitsaid. Minu arust on mu mehele otsa ette kirjutatud, et ta pole kananagitsate tüüp, aga ju ettekandja ei osanud seda lugeda :) Siis tuli ettekandjal hea mõte - äkki mu kaaslane soovib seda soolalõhesalatit, aga suitsulõhega. Sest suitsulõhet neil on - Kristjan oli tellinud ka täidetud avokaado suitsulõhega. (Kuna põhiroogadest ei tundunud ükski asi isuäratav, siis tellisime mõlemad kaks eelrooga; mina võtsin veel Itaalia pastasalati). See mõte tundus täitsa tore ja ettekandja läks kööki tellimust esitama. Kahjuks oli soolalõhe asendamine külmsuitsulõhega jälle peakoka jaoks ületamatu probleem ja ettekandja naases infoga, et nii kahjuks siiski ei saa. Las olla, piirdume tellitud roogadega. Tulid lauda küüslauguleivad. Üsna rasvased, aga kenasti taldrikule sätitud leivakolmnurgad kauni paprikapulbriviiruga. Täitsa söödav amps, parajalt küüslaugused. Ahjus küpsetatud juustused maisikrõpsud (2.95) oli veidi vähem söödav. Ma oleks andeks andnud suht katkised-pudised maisikrõpsud ja Eesti söögikohtadele nii omase kõrge krõpsuvirna vähese juustuga (no sellise, kus juustu jagub vaid igale kümnendale maisilaastule). Küll oli aga väga ebameeldivaks üllatuseks siia-sinna laotud neoonoranžid juustuviilud - teate küll, need ühekaupa kilesse pakendatud juustulaadsed asjad, mis ilmselt sobivad vaid odava burgeri vahele? Need hakkasid väga ebameeldivalt suulakke kinni ja suurem osa maisikrõpsudest jäi seega alles. Tulid salatid. Minu soe kanasalat oli kena värske salatilehekuhja otsas. Kanatükid olid vaid kohati üleküpsetatud ja kuivad. Toored paprikaribad ei kõlba minu arust süüa, salatisse võiks need lisada siiski röstitult, aga see on ilmselt minu personaalne kiiks. Igatahes väga ei saa minu salatit laita. Kristjanile toodud täidetud avokaado suitsulõhega oli veidi humoorikam. Täidetud avokaado asemel oli taldrikus poolitatud avokaado, kust oli kivi välja võetud. Peale oli kuhjatud lõhe ja natuke rohelist kõrvale. Söögiriistaks toodi kahvel. Isegi kahvli ja noaga oleks seda kõvavõitu avokaado viljaliha koore seest raske välja urgitseda, ainult kahvliga võimatu. Laenasin mehele nuga, aga üldiselt võiks kokk seda köögis siis vähemalt suure lusikaga teha, oleks kliendil lauas kergem. Kui me olime laual olevate salatite komponente juba taldrikul tükk aega edasi-tagasi kahvliga nihutanud, siis saabus lauda ka Itaalia pastasalat. See oli selline natuke ebamäärane kuhil, kus pastaks olid salatis (!!!) pikad tagliatelled salatilehtede alla peidetud. Pigem oleks kokku võinud salatilehtede alla peita need sügavsinise randiga surnuks keedetud vutimunad, aga noh. Tegelikult olime palunud kolm salatit ja lastele eraldi väikesed taldrikud, et neile ka veidi salatimaterjali anda, aga kuna kolmas salat toodi nii palju hiljem, siis olid lapsed juba söömise lõpetanud ja istusid kohviku kõrval munakivide peal.. Meie aga loobusime igasugusest mõttest antud kohas midagi magusat tellida või kohvi juua, sest paremaks endam kuidagi see lõunasöök minna ei saanud.. Kiidan: jõhvikamahla serveeriti kenadest jalaga pokaalidest. Ettekandja naeratas väga sõbralikult ja püüdlikult. Tualetid olid kenad, sh oli olemas avar invatualett (natuke jäi mulle arusaamatuks, kuidas nt vankri või ratastooliga sinna invatulaetti pääsema peaks, kuna vahele jäi väike trepp, aga no vähemalt olemas oli). Ja kuigi nädalavahetusel on neil tõsiseid probleeme kauba varumisega, siis vähemalt oli see söögikoht ka pühapäeval avatud ja vähemalt salatilehed olid värsked ja krõmpsud. Ikkagi võin üsna kindlalt öelda, et sellesse kohta sattus meie perekond viimast korda. Olgu see või ainus avatud söögikoht pühapäeviti. Õigekirjast ka veidi. Menüüs oli palju "põnevaid" leide. Oli "Soe Kanasalat" (milleks see suur algustäht?). Oli "NY Cheese Cake" (või oli lahkukirjutamine miskipärast tahtlik?). Oli "Kreekasalat" (see oleks pidanud "Kreeka salat" olema). Oli "Paneeritud broccoli" (eesti keeles on spargelkapsas ehk brokoli, mitte broccoli). Oli "Suitsukana baquette" (see sõna on baguette). Oli "Roast Beefi salat blanšeeritud muna ja salatimiksiga" ("Rostbiifi salat pošeeritud muna ja salatiseguga" vist ei sobinud). Oli jalopeno (= jalape?o). Ma ei viitsi isegi jätkata. | |
Foorum