Vähem suhkrut – tervemad lapsed

Eestis on iga kümnes kooliealine laps ülekaaluline. Mujalt oleme viimasel ajal kuulnud, et suurim mõju lapse kaalule on toitumisel ja eeskujul ning pigem toitumisel kui füüsilisel aktiivsusel ja et emad kipuvad oma ülekaalulisi lapsi pidama normaalkaalulisteks või ülekaalu alahindama. Aina olulisemaks peetakse laste ülekaalulisuse ja muude seotud metaboolsete riskide kujunemisel ka ema enda kaalu ja eluviise,  toitumist ning aktiivsust raseduse ja imetamise ajal ning isegi enne rasestumist. California Ülikool San Franciscos (UCSF) on pisikeses katses 43 ülekaalulise lapsega vanuses 9-18 aastat toitumise mõju natukene valgustanud. Tasub kõrva taha panna ka normaalkaalus laste (ja mitte ainult laste) puhul. 

Ülekaaluliste laste tervisenäitajaid parandab oluliselt suhkru (sh fruktoosi) vähendamine isegi muutmata summaarset kaloraaži. Asendades üheksaks päevaks lisatud suhkru dieedis osaliselt tärklisega ja muutmata summaarset kaloraaži või rasva, valgu ning süsivesikute osakaalu, alanes lastel oluliselt vererõhk, vere triglütseriidide ja LDL-kolesterooli tase, paranes glükoositaluvus ja hüperinsulineemia. Puuviljade söömist ei piiratud. Suhkru asendamiseks kasutati samaväärselt töödeldud, ent väiksema suhkru ja suurema tärklisesisaldusega süsivesikute allikaid, näiteks pastatooteid, soolakringleid, kartulikrõpse.

Tegemist on küll väikese rassiliselt piiratud valimiga ja lühiajalise katsega ning teema vajab põhjalikumat uurimist, aga tulemused on sellegipoolest tähelepanuväärsed. Lisatud suhkur ei ole ilmselt ainult tühi kalor ja kaalutõstja, vaid selle kahjulik toime ulatub palju sügavamale ainevahetusse. Kalorid ei ole võrdsed ja kuigi liigsöömine iseenesest  on suur probleem, tuleks paljalt kaloritest vaadata kaugemale, sellele, kust need kalorid tulevad.

Millal me Eestis jõuame nii kaugele, et lisatud suhkruga magustoit ei ole regulaarne osa lasteaia- või koolipäevast? Miks selle asemel ei võiks olla näiteks puuvili?

Allikas: http://dx.doi.org/10.1002/oby.21371

Merilin Rosenberg
Merilin Rosenberg
postitatud 28.10.2015 17:57 LISA KOMMENTAAR

Kommentaarid


Amanda-Riin
postitatud 29.10.2015 22:47

<p>Ma ei tahaks kuidagi suhkru kaitseks välja astuda, aga lihtsalt pildi kirevamaks muutmiseks kirjutan Hollandist. Siin on suhkruvastasus ainult äärmuslastele. Lapsed saavad maiuseid piltlikult öeldes juba alates sünnist. 3-kuuselt leotatud vorsivõileib ja õigepea juba kõik magusad määrded. Lastehoidudes on valitsevaks söögikorraks magusate katetega saiad (värvilised suhkrugraanulid margariiniga (margariin on ametlikutl arstide poolt tunnistatud tervislikuks ja vitamiinirikkaks toiduaineks, võid ei tarbita saiakattena), õunasiirup, "nussa" ja moos ja maapähklivõi šokolaadiga jne.). Mõnes lastehoius peab esimene saiaviil küll soolane olema, aga meie omas pole isegi võimalust soolase kattega lõunasöögiks. </p><p>Alguses avaldasin imestust ja püüdsin soolaseid saiakatteid soovida oma lapsele, siiis tegelikult tehti mulle kiirelt selgeks, et lastele ei maitse need. Lastehoius käivad lapsed alates 3dast elukuust kuni 4-aastasteni. Jah, leidub ka teisitmõtlejaid, aga lähemal vaatlusel selgub, et nad lihtsalt eelistavad teisi suhkrutooteid, ja kindlasti kohe fruktoosi, neoonvärvilisele maiustele.</p><p> Aga ülekaalulisus ei ole siin riigis probleem kohe kindlasti, seega natuke on minu postitus teemast mööda :) Aga tahtsin ikka kirja panna.</p>

Merilin
posted on 29.10.2015 22:48

Toitumine on piirkonniti loomulikult erinev ja enamus lapsi armastab kiireid süsivesikuid, sh suhkrut. See on pisike uuring ja omade puudustega, aga tulemused on midagi, mida tasub sellegipoolest tähele panna. Lõpuks oleneb kõik kogustest :) Lisatud suhkur ei ole kohe kindlasti midagi, mida peab sööma. See ei tähenda, et mõistlikus koguses ei tohiks, ka lapsed. <p>Enamusel täiskasvanutelgi aga, rääkimata lastest, puudub arusaam sellest, mis see mõistlik kogus on ja palju nad tegelikult söövad (lisaks lihtsasti arusaadavatele maiustustele jogurtid, hommikuhelbed, valmiskastmed, kohukesed jne, mida loetakse teinekord tervislikukski, aga mis tegelikult on sisuliselt magustoit).</p>

Amanda-Riin
posted on 29.10.2015 22:49

Merilin, ma ei tahtnud kuidagi liiga positiivses valguses siinset 3 korda päevas magusasöömist näidata... Ma tegelikult olen endiselt eestlaslikult pigem liigse suhkru vastu lihtsalt juba nt. hambaravi kalliduse pärast Eestis.

Kristel Lempu
postitatud 29.10.2015 22:49

Lasteaedades käivad tervisekontrollid ja kaloraaz peab paigas olema. Sellepärast tuleb peale igat korralikku lõunat süüa magustoitu, mida suhkrusem, seda rohkem kaloreid. Ühesõnaga meie tervist edendav lasteaed peab söötma lastele suhkrut, et eeskirju täita.

Merilin
posted on 29.10.2015 22:50

See ongi absurdne olukord, mis vajaks lahendust. Oma lapse lasteaiast kuulsin sama. Suurendades soolase portsu (kas supi kõrvale rohkem leiba või supisse rohkem juurikaid ja vähem vett siis ei annaks seda süsivesiku osa täis?) või pakkudes puuvilja pidi esiteks minema liiga kalliks ja teiseks lähevad nõutud makrotoitainete vahekorrad käest ära. <p>Tulemus on see, et lapsed uurivad kodus peale iga toidukorda, et aga mis magustoiduks on. Kuidas need tervislikud toitumisharumused siis kujunema peaksid?</p>

Kristel Lempu
posted on 29.10.2015 22:50

Just nii on!