Elu nautimine selle kõige levinumas tähenduses ning pikemalt süüvimata ja tervis ning pikaealisus tunduvad üsna vastandlikud eesmärgid. Esmapilgul. Juhul, kui nauding=pahe. Söömine on ju nauding! On. Iseasi, kui suur nauding on heast toidust ülesöömine ja sellest tingitud kehv enesetunne. Kui palju on tervislik süüa?
Igatahes leiab veelgi kinnitust tõsiasi, et kui söömine on nauding omaette, siis pidev kalorite piiramine või paastumine, heal lapsel mitu nime, tagab pikema eluea ja mitte ainult – ka parema tervise. Ja seda ilmselt ka juhul, kui toidunautleja on tervislikus kaalus. Üsna levinud uskumusest lähtuvalt on juba praegugi arvukalt inimesi, kes piiravad oma päevast kaloraaži tervise huvides teadlikult 1500-1800 kilokalorini soovitusliku 2000-2500 kcal asemel, olenevalt soost ja füüsilisest aktiivusest. Piiratud kaloraažiga dieedi tervislikkust ja eluiga pikendavat mõju on varem näidatud nii ühiealiste organismide nagu pärmi, äädikakärbeste, ümarusside kui näriliste puhul, aga nüüd siis ka katses pikaealiste primaatidega - reesusahvidega. Ja kui kärbse või hiire puhul suudab keskmine inimene silma kinni pigistada ja hingeliselt omas ihus iga hinna eest loomariigist erineda, siis ahvidega on nii ihul kui hingel juba oluliselt lihtsam samastuda. Reesusahvi ja inimese genoomid on 93% identsed ja lisaks suurele anatoomilisele ja füsioloogilisele sarnasusele vananevad meie kehad üsna sarnaselt – juuksed lähevad halliks, langeb kognitiivne võimekus jne.
Nimelt on kahe seni vastukäivatele järeldustele jõudnud uurimisrühma teadlased peale aastakümnete pikkust tööd jõudnud konsensusele, et nii see on – kalorite piiramine ilma alatoitumiseta tagab pikema eluea, vähemalt ja isegi reesusahvidel.
2009. aastal avaldasid Wisconsin-Madisoni ülikooli primaadiuurimiskeskuse (WNPRC) teadlased 20-aastase uurimistöö tulemused, millest selgus, et kaloripiirangudieedil reesusahvid elasid kauem ja neil esines vähem vähki, kardiovaskulaarseid haigusi ja insuliiniresistentsust. 2012. aastal avaldatud USA vananemisinstituudi (US NIA) publikatsiooni tulemused seadsid selle seaduspära aga kahtluse alla ja oma katses olulist erinevust reesusahvide eluea pikkuses ei tuvastanud. Oluline erinevus gruppide katsetes oli selles, et ahvid sõid erineva kvaliteediga toitu ja kui WNPRC katses sõi kontrollgrupp vabalt ehk nii palju, kui soovis, siis NIA katses ei saanud siiski ka kontrollgrupp süüa nii palju, kui isu oli. Ka oli erinev ahvide päritolu ja dieedi alustamise vanus.
Tänaseks on need uurimisrühmad pead kokku pannud, oma pea 200 ahvi katseandmed ja katseskeemid üle vaadanud ja leidnud, et kalorite piiramine pikendab eluiga ja vähendab või lükkab edasi vananemisega seotud tervsehädasid, aga dieet mõjub erinevatele loomadele erinevalt. Täiskasvanud, vanemate ja/või isaste loomade puhul on kasulik efekt suurem. Kalorite piiramise korral oli eluiga pikendav mõju suurem nendel loomadel, kelle toit oli ebatervislikum – rohkem töödeldud ja suhkru- ning rasvarikas. Nimelt elasid pideval kaloripiirangudieedil olevad reesusahvid keskmiselt 3 aastat kauem kui tavadieedil olevad ahvid. Arvestades, et reesushvid elavad vangistuses keskmiselt 26 aastat, on see päris pikk aeg. Osad ahvid on tänaseks elanud juba 40-aastaseks. Teadlasterühmad ei suutnud küll selgusele jõuda, mil määra tuleks kaloraži minimaalselt vähendada, et saavutada optimaalne tervislik efekt, kuid materjal uurimistöö jätkamiseks ja inimesele üldistamiseks on muljetavaldav.
Foorum