Reisiampsud # 19: Indrek Kaing & Hiina

"Reisiampsud" on Nami-Nami uus lugudesari, kus uurime armastatud eestimaalaste käest, mida maitsvat nad oma viimasel reisil sõid ja soovitame retsepte, mille abil reisimälestusi oma koduköögis taaselustada.

Innovaator, logistik ja Toidupanga vabatahtlik Indrek Kaing Pringi külast Viimsi poolsaarelt käis septembris kaugel-kaugel Hiinamaal.

Kus käisid ja kui kaua reis kestis?

Käisin Hiinas. Reis kestis lennust lennuni 7 päeva. Mind kutsuti kaasa ühe pisikese Lõuna-Šveitsi sportliku kallakuga valla poolt nende Hiina sõpruslinna Tianjin’iga tutvuma, mida juba lendudest tulenevalt tuli teha pealinna Pekingi kaudu. Linnade parameetreid meile võrreldavasse vaatesse pannes võiks öelda, et Tianjin on Tallinnale Tartu eest või isegi nagu Paide, oma 9 miljoni elanikuga. Armas pisike linnake.

Varasemate Hiina reisidega võrreldes üllatas vaikne liiklus, mis peamiselt tingitud elektriliste sõiduvahendite kasutusele võtmisest. Keset peatänavat kuuled enda kõrval jalutava inimese juttu ja kohati nagu isegi puult kukkuvat lehte ja siis puhub äkitselt tuul, mille põhjustas sahisedes mööduv buss. Kasutan siinkohal võimalust tervitada ja tänada kõiki oma reisikaaslasi ja grupijuhti ning kõiki seal elavaid eestlasi ja Eesti sõpru, kellega tolle reisi vältel kohtusin.

Milline oli reisil Sinu tüüpiline hommikusöök?

Kuna meie majutuse valiku eest oli hoolitsenud peamiselt küllakutsuja, siis olin päris rõõmus mõlema võõrastemaja toiduga. Tavapärane jogurt müsliga, omlett, pisut kala, paprikat, puuvilju, vett ja musta kohvi. Üsna turvalised valikud, kuigi letist võis leida ka kõiksugu ahvatlevaid hapendatuid tuntuid ja tundmatuid köögivilju, millega katsetamise jätsin järgmiseks korraks.

Millised olid kolm kõige eredamat toidumälestust?

Hiina köök on kindlasti üks mu lemmikuid. Kui Pekingis oli kohati tunne, et väiksematel tänavatel võib inglise keeles toidu tellimine keerukaks osutuda, siis seal “Suve Tartus” (Tianjin) oli selles mõttes mõnusalt stressivaba, et kõikjal said tellida eesti keeles. Kõik naeratasid lahkelt ja arutasid Sinu valikute osas entusiastlikult kaasa kuni arvelduste ja vastastiku külla tulemise ja külalislahkuse eest tänamiseni välja. Pisike nüanss selles juures muidugi oli - mõlemad rääkisid alati omas keeles, aga see ei seganud kedagi.

Võib arvata, et piltidega iPadi menüül oli oma roll selles kõiges aga ma ei tahaks tehnoloogiat inimeste empaatiavõimest üle tähtustada. Kõhud said alati head ja paremat täis.

Mutianyu (kohanime lihtsamaks meeldejätmiseks sai sellest “Mutionu”) Fanta. Meil oli ühel päeval programmis ka Hiina müüri külastus. Ilm oli ilus ja kerge jalaga grupijuhi järel vallutasime päris mitu valvetorni. Kuigi jalutuskäiku alustasime terve rühmaga koos, siis peaaegu mäe tippu jõudes oli meid alles vast tubli 4-5 inimest. Ilus ja lõbus mälestus. Sealt alla jõudes vajasime kõik kiiret värskendavat lonksu taastumiseks ja minu puhul sai enne vett võimaluse see Fanta, mis ei ole kunagi paremini maitsenud, kui just tol hetkel seal (foto ülal vasakul).

Kristallkuul magustoiduks oli kindlasti ennekõike just visuaalselt erutav toiduelamus. Tegemist oli ekskursioonijärgse lõunasöögi viimase käiguga, mida võõrustas lahke tehnoloogiafirma Huawei oma näitustemajas (foto ülal keskel).

Kiireks snäkiks proteiinipulgad tundusid ka väga ahvatlevad, kuigi ma ise jätsin siiski maitsemata. Kui meil laulupeol pakuti sarnaselt spiraaliks keerutatud kartulit, siis seal oli pulga otsa aetud ja õlis frititud skorpionid (foto ülal paremal). See ei lähe kirja kui minu kolmas toiduelamus.

Kuigi meie õhtused liikumised (loe: vaba aeg ja öörahu) olid mõneti ehk pisut piiratud, püüdsin võimalusel grupijuhile seltsiks olla ja ka teiste reisikaaslastega tuttavamaks saada. Selles koosluses olin reisil esimest korda. Siiski, ühel öösel hiilisin võõrastemajast välja. Lihtsalt, et näha seda öist Pekingi elu oma eheduses ja vahetult. Sõber viis mind ja veel paar reisikaaslast ühte osavalt peidetud jalamassažisalongi. Sealt väljudes tundsin end kuidagi erakordselt näljasena.

Hilisel öötunnil oli avatud köökide valik tagasihoidlik, õnnestus meil siiski leida üks pisike muhe Jaapani pubi. Ma pole siiani lõpuni kindel, mida ma seal täpselt sõin, aga seal salati peal käis elu kuni praktiliselt lõpuni. Seal võis olla üliõhukeseks lõigatud kuivatatud kala laastude reageerimine alt tulevale soojusele. Ehmatav ja innustav toiduelamus korraga.

Kuna juba enne reisi oli selge, et Viimsi Ubinapäev jääb meie reisiaja sisse, olid mul kaasa pakitud kodused Kuldrenetid, mis aitasid tol hommikul mul endal ja ka grupijuhil koduigatsust leevendada. 

Nami-Nami soovitab:

Nami-Nami retseptikogus on hulgaliselt Hiina köögi retsepte, samuti on meil mahukas Hiina köögi teema foorumis. Loe ja uudista!

Tee head:  

 

Indrek Kaing
Indrek Kaing
postitatud 09.10.2018 19:10 LISA KOMMENTAAR

Kommentaarid