Sel korral kirjutab toidublogija Liina Vahter (da vahtra residence) oma hiljutisest Itaalia-reisist.
Käisime Venetos, Itaalias – mineku-tulekuga kokku kestis reis 6 päeva. Varasemate kordadega võrreldes üllatas udu, mis mere pealt mõne sekundiga tuli ja jäi, meie lahkumise lõpuni, kui sisemaal paistis päike ja oli sooja (novembri alguses) +20 kraadi.
Hotellides on igal pool samasugused hommikusöögid ;) Munapuder, peekon, vorstikesed, viilutet sink ja kohalikud juustud, krõbinad, mahlad. Mina jõin peaaegu igal hommikul punast apelsinimahla ja cappucinot, ja sõin munaputru-vorstikesi. Aga minu Itaalias elav eesti sõbranna on näiteks “ära harjunud” topeltespresso ja küpsisega.
Kohe esimesel lõunal sõin mina baccalà't (soolaga kaetud turska, mida on 4-5 päeva vees leotatud, ja iga kord on vesi minema visatud, soovitatavalt öösel;) polentaga (pilt 1, pilt 2), see arvatavasti jättiski kõige vingema mulje. Seda paluks mitte segi ajada piimas leotatud ja kreemjaks klopitud baccalà'ga, kuhu on oliiviõli sisse niristatud, ja mida sõid kaaslased järgmisel lõunal!
Meie hotell oli küll Mestres, aga Vanas Veneetsias käisime ka, seal tegime nagu turistid ikka, ühe bellini (pilt 3).
Turul võttis silme eest kirjuks artišokivalik, kus iga osa oli söömiseks ära puhastet (pilt 4), samuti ka väikesed kestumata krabid, mida leotatakse 24 h muna-vürtside leotises ja siis praetakse (pilt 5).
Asiago juustu, venetos tehtud sinki ja bigoli al torchio (need on nö väheke paksemad makaronid) tõime koju kaasa. Hobuselihapood jäi seekord meist väisamata (pilt 6).
Otseselt Veneto piirkonna retsepte on meil vähe, veidi üle kümne. Soolatursaga retsepte on, aga Itaalia omi mitte. Bellini-retsepte on mitu, sh see kõige-kõigem :)
Foorum