Maaeluministeeriumi algatusel valitakse müügiedenduskava "Eesti toit 2015–2020" raames kohaliku toidu tutvustamiseks aasta toidupiirkondi, et pöörata suuremat tähelepanu seal toodetud toidule ning toidukultuurile. Koos austava tiitliga käib külakorda ka sümboolne kahvel. 2016. aastal kandis tiitlit Hiiumaa ning tänavu Peipsimaa (FB: Peipsimaa Maitsed). Fotod: Ülle Jukk
Peipsi järv on eriline veekogu, mis eraldab ida ja lääne kultuuri. Täna on ta lisaks kultuuride piirile ka Euroopa Liidu välispiir. Põllumajanduse mõttes on Ürg-Peipsi taandumisel kujunenud Peipsi nõgu ja selle ümbrus kasutatav vaid ositi, enamasti on takistuseks liiga soised alad. Ometi on piirkonnas üks kultuurtaim, mida seostatakse Peipsimaaga enim. See on sibul. Vene sibulakaubandusest Tartus on teateid keskajast, Peipsiveerest käidi Tartu laatadel sibulat müümas juba 19. sajandi alguses. Viimane on ilmselgelt siia asunud vene vanausuliste mõjul.
Peipsi sibula all mõeldakse tavaliselt seda sibulat, mida ostetakse Peipsi äärest. "Peipsiäärne" kuulub kibesibulate rühma (rahvapäraselt nimetatakse vahel ka vene sibulateks), mis on tugeva maitsega ja võtab silmist vee, soomused on tihedalt üksteise küljes, mugul on kõva ja tihke ning seisab eeskujulikult üle talve. Selline sibul on kindlasti pesasibul, mis kasvatab alla rohkem kui ühe mugula. Pesasibul on tuntud üsna vähestes Euroopa osades, enamasti kasvatatakse kevadel seemnest või tippsibulast üks suur kore sibul, mis on magusam ja tuleb oma "ülesehituse" pärast kiiremini ära tarbida.
20. sajandi I poole aiapiibliks loetud saksa autori Johannes Böttneri eesti keelde tõlgitud ja täiendatud "Aiatöö õpperaamat" kiidab vene sibulat ja annab lihtsad juhtnöörid edukaks sibulakasvatuseks. Sibul tahab parajalt rammusat maad. Hea, kui kompost või hästi kõdunenud sõnnik on maale laotatud aasta või kaks tagasi, mitte värskelt. Sibulale ei sobi ka liialt liivane maa. Sibul kasvab kõige edukamalt huumuserikastel saviliiva- või liivsavimaadel.
Arvatakse, et ulatuslikum sibulakasvatus läks Peipsiveeres lahti pärast Venemaal läbiviidud kirikureformi, mil siia usulise tagakiusamise pärast ümber asunud vene vanausulised võtsid kaasa oma sibulaseemne, mida usinasti edasi kasvatasid. Suurimad sibulakasvatusalad on olnud Kolkja-Varnja joone külad, Piirissaar ja lõunas Beresje-Lüübnitsa kant.
Piirkonna looduslikud olud, kindel agrotehnika ja sibulate valik kujundasid algseemnest kohaliku tüübi. Kuna on tegemist valiku teel paljundatava sordiga, võib sort aja jooksul muutuda teiste sortidega tolmlemise kaudu. Peipsi sibul on reeglina lapikümar, kuivsoomused roosakaskollased, roosakaspruunid või kollased. Vahel võivad sibulad olla ka roosakaslillad ja isegi hallikasvalged. Köögiviljaaretaja Valve Jaagus, kes uuris Peipsi sibulat väga pikalt, on toonud välja piirkondlikud erinevused, näiteks Mikitamäe ja Piirissaare sibulad on lapikumad, põhja pool aga ümaramad, samuti erineb piirkonniti kuivsoomuste värvus. Poolitatud mugulalt on näha, et mahlased lihavsoomused on tihedalt üksteise peal.
Peipsi ääres kasvatatakse sibulaid kõrgpeenral. Spetsiaalse labidaga kaevatud peenrad võivad olla kuni 0,5 m kõrged ja kaevatakse igal aastal uuesti, nii et eelmise aasta peenrast moodustub uus peenravahe ja vastupidi. Eelmise aasta peenravahesse pannakse puulehti, kõdusõnnikut ja taimejäätmeid. Mineraalväetisi ning keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata.
Pesasibula elutsükkel on 3-4 aastat. Esimesel aastal kasvatatakse seemnest tippsibul, teisel tarbe- ehk söögisibul ja kolmandal moodustab õisiku, millest saab koguda uued seemned. Nelja-aastase tsükli puhul saadakse söögisibulat kahel keskmisel aastal. Poest kevadel tippsibulaid ostes me ei mõtle tavaliselt nii pikale ringile.
Peipsi sibulast on Jõgeval aretatud sort "Jõgeva 3". Perevaliku teel paljundatud sordi kujundamisel peeti silmas tüübiühtlust, saagikust, säilivust ning sibulaid kimbutava ebajahukastkindluse parandamist. Valve Jaaguse ja tema isa Julius Aamisepa aretatud sibulasort jõudis sordilehele 1963. aastal ja kogub üha enam populaarsust. Lisaks kinnitati 2013. aastal Peipsi sibula toidukvaliteedikava, mis näeb ette juhul, kui kasvataja soovib oma kaubale panna sildi "Peipsi sibul" ja et see on kasvatatud kvaliteedikava järgides, kindlad nõuded nii sibulale endale kui kasvatusviisile. Sibulasortidest rääkides võib kasvatada neist kahte: kohalikku "Bessonovit" (nii selle nimeks arvatakse) ja "Jõgeva 3". Ehk et kui kasvatada neid sorte mujal Eestis või ka näiteks Peipsimaal kartulivaos või siledal maal, siis võid neid oma sordinimedega kutsuda, aga kui Peipsi ääres kõrgpeenras müügiks, siis on see õige Peipsi sibul. Siiski on kavas eksitav koht sibulakasvatuspiirkonna määratlemisel, õige on Raja külast Jõgeva maakonnas kuni Lüübnitsa külani Põlva maakonnas, Piirisaare siis lisaks.
Kes tahab saada ehtsat Peipsi sibulat, peab minema Peipsimaale. Üle terve Peipsiveere, aga eriti Kolkja-Varnja ridakülades leiab pea igal väraval kenasti kujundatud lauakese või stange sibulavanikute ja -kottidega. Seal on kõige vahvam sõita auto asemel hoopis jalgrattaga, et ammutada neid sügise alguse lõhnu ja nautida aedade kirevat lilleilu. Lisaks sibulale ja küüslaugule saab osta nii kurki kui tomatit, tihtipeale ka suvikõrvitsat ning muid aiasaadusi.
Augusti-septembri sibulalaadad on aga nähtus omaette. 26. augustil toimub sibula- ja kalalaat nii Lüübnitsas kui Kallastel. Traditsiooniliselt leiab rohkelt sibulat ka Paunvere laadal. Kes tahab aga Peipsimaa toitu proovida, tasub Paunvere laadaga samal päeval ehk 16. septembril sõita piki Sibulateed, kui seal peetakse Sibulatee puhvetite päeva.
Tasub aga tähele panna, et kuna sel aastal valmib sibul veidi hiljem, ei pruugi mugulad laatade ajaks nii kiiresti ära kuivada. Sestap tasub seal ajal Peipsiveerest sibulat ostes teda kodus edasi kuivatada. Sibul vajab niikuinii kuu-paar järelvalmimist, nii et kullakarvaline pallike on päris söömisvalmis siis, kui lõikepinnalt ei eraldu enam piimjat mahla ning lihavsoomused on korralikult üksteise küljes kinni. Peipsi sibul säilib edukalt uue saagini, kui ta on sügisel korralikult kuivatatud ning säilitatakse kuivas ja õhurikkas ruumis. Kõige toredam, kui leiate endale oma sibulamüüja!
Kes tahab aga ise Peipsi sibula kasvatamist proovida, ostke kevadel tippsibulad või kasvatage ise sibulaseemet. Varakevadel tasub "Jõgeva 3" tippsibulaid ja sibulaseemet küsida ka Eesti Taimekasvatuse Instituudist või astuda läbi nende boksist Maamessil.
Kui millestki välismaal puudust tunda, siis ehk heast sibulast. Pole viimasel ajal jaksanud seda kaasa ka tuua piisavas koguses...
Foorum