Eelmisel sügisel teatas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC), et seos töödeldud lihatoodete ja soolevähi vahel on leidnud tõestust ja paigutas töödeldud liha selle seose tõendatuse poolest IARC kõrgeimasse ohuklassi. Nimelt suurenes iga 50 g tööstuslikult töödeldud liha söömisega päevas inimese soolevähirisk 18%. Arvestades, et iga inimese risk haigestuda soolavähki on väga väike, on väga pisike ka muutus, mida need arvud kogu riski kontekstis kujutavad. Aga WHO vastav nimekiri ei hindagi riski suurust, vaid kõigest seose tõendatust ja nii juhtuski, et meedia pani pealiskaudsusest peekoni ülekohtuselt ühte patta suitsetamise, arseeni ja plutooniumiga.
Nüüd on Maailma Vähiuuringute Fond (WCRF) ja Ameerika Vähiuuringute Instituut (AICR) kinnitanud seost töödeldud liha, soolatud toidu (säilitamisviisina), ülemäärase kehakaalu, liigse alkoholitarvitamise ja maovähi vahel. Töödeldud liha puhul on juhuslikult isegi numbrid samad, mis WHO raportis - iga lisa 50 g töödeldud lihaga päevas suureneb maovähi risk 18%. Kehtib sama, mis WHO teadaandegi puhul – iga inimese individuaalne risk muutub vähe, aga muutub siiski ja seda tasub ehk kõrva taha panna. Järeldus tehti 89 varasema publikatsiooni ja 77000 maovähi juhtumi andmete uurimisel.
Võtame näiteks sellesama maovähi. Tegu on maailma sageduselt 5. levinuma vähitüübi ja 3. surmapõhjusega vähisurmade seas, mille arvele näiteks 2012. aastal võis kirjutada 6.8% kõigist vähijuhtudest ja 2% kõigist vähisurmadest. Maovähk ohustab enam mehi ja vanemaid inimesi. Olulised riskitegurid töödeldud liha kõrval on kõrge kehamassiindeks, suitsetamine, liigne alkoholitarbimine, soolatud toit (säilitamisviisina) ja Helicobacer pylori nakkus. Enamus neist on selgelt elustiilist tulenevad faktorid. Näiteks iga 5-ühikuline kasv kehamassiindeksis kasvatas maovähiriski 23%. Maovähirisk suurenes ka üle 45 g absoluutalkoholi tarbimisel päeva kohta (ca 2 keskmise kangusega 0.5 l õlut või pool pudelit veini). Suitsetamine suurendab maovähiriski hinnanguliselt 11%.
Mis on töödeldud liha ja soolatud toit?
WHO dokument käsitles töödeldud lihana soolatud, kuivatatud, fermenteeritud, suitsutatud või muul moel maitse parendamiseks või paremaks säilimiseks töödeldud lihatooteid, rupskeid ja verd olenemata looma liigist (sh linnud). Näitena tuuakse viinereid, sinki, vorste, vinnutatud liha, soolaliha, lihakonserve, lihapõhiseid valmistoite.
WCRF ja AICR raport käsitleb töödeldud lihana liha ja lihatooteid, mis on säilitamiseks soolatud, suitsutatud või fermenteeritud. Näitena tuuakse vorste, peekonit, sinki, lihapalle, pihve ja külmlaua lihatooteid.
Laiemas mõistes käsitletakse töödeldud lihana üldjuhul tööstuslikut töödeldud lihatooteid, valmistoitu ja kiirtoitu, mis töötluse käigus on läbinud mitmeid etappe ja/või on seda parema maitse ja säilimise huvides ohtralt keemiliselt töödeldud. Selle liigituse alla ei käi toores, värske, lisanditeta liha, mis on kodus hautatud või keedetud.
Liigse soola kontekstis peetakse silmas inimeste harjumuspärast keskmisest suuremat soolatarbimise eelistust ja toitusid, mida on traditsioonilistel meetoditel säilitamiseks soolatud või soolases marinaadis marineeritud, sealghulgas soolatud kala ja soolases vedelikus marineeritud ja/või hapendatud köögiviljad.
Söögem teadlikumalt, mitte päris protsente ja gramme, aga kvaliteetset toorainet ja mõistlikus töötlusastmes ning mõõdukas koguses. Natuke suurenenud vähirisk ei ole kaugeltki ainus ega tõsiseim põhjus poolfabrikaate ja kiirtoitu vältida. Need soovitused pole uued ja on endiselt mõistlikud. Ülemäärane kehakaal, liigne alkoholitarbimine ja halvad toiduvalikud on tervisele kehv kombinatsioon. Ehk annab uus info lisajõudu oma tervise nimel pingutada ja toidulaud vastu algavat grillihooaega üle vaadata, sest ega ka ülemäärane kehakaal ei ole ainult ilu vaataja silmades ja ei mõjuta kaugeltki ainult enesehinnangut, vaid on reaalne terviserisk. Sööge mõõdukalt, teadlikult ja kvaliteetset toitu – rohkem puu- ja köögivilja, vähem kiirtoitu ja poolfabrikaate (sh liigselt töödeldud liha).
Foorum