Muna süüa on tervislik. Hommikul söödud munad hoiavad kõhu pikemalt täis ja vähendavad päeva jooksul söödava toidu kogust. Munauudiseid on viimastel päevadel tulnud lausa mitu.
Iowa riigiülikooli teadlased on välja selgitanud, et 2. tüübi diabeetikutest rottidel, kellel on analoogselt inimestega probleeme D-vitamiini omastamisega, aitab munasöömine tõsta D-vitamiini taset, parandada glükoosi ainevahetust ja kasvatada vähem kaalu. Muna, täpsemalt munakollane, on üks paremaid toiduga saadava D-vitamiini allikaid. Samuti langes munadieedil rottidel vere triglütseriidide sisaldus, mille kõrge tase on kardiovaskulaarsete haiguste riskifaktoriks. Varem on ka erinevatel inimgruppidel näidatud, et munasöömine stabiliseerib veresuhkru taset ja tekitab pikemaks ajaks täiskõhutunde ning vähendab päeva jooksul tarbitava toidu kogust. Selgitamist vajab, millises koguses ja koos millega oleks inimesel kõige optimaalsem mune süüa, et saavutada sarnast efekti D-vitamiini tasemele.
Ameerika munatootjate rahastatud ja seetõttu ehk mõningal määral vähem veenvate, aga oma tulemustes siiski sama ja juba sissetallatud rada astuvas uuringus on täitsa ehtsate 8-10-aastaste laste peal näidatud, et valgurikas muna täidab kõhtu pikemaks ajaks mõjutamata sealjuures laste enda hinnangut täiskõhutundele ja on selles osas hommikusöögina tõenäoliselt parem valik kui süsivesikuterikas puder või hommikuhelbed. Lapsed sõid võrdse 350 kcal energiasisaldusega kas munatoite, hommikuhelbeid või putru. Mune söönud lapsed sõid lõuna ajal keskmiselt 70 kcal võrra vähem. Õhtusöögil tarbitud energiahulka munasöömine antud uuringus ei mõjutanud.
Foto: Elisa Koor
Ometi on ühe tobediku, kes vahepeal inimesi munade söömise eest hirmutas, arvamus kummutatud.<p> Muna on niisugune täiuslik toiduaine, sellest on ainult kahju, et paljud selle tobeda ameeriklase vahepealsete kinnitamate väidete pärast siiani muna kardavad</p>