Harilik must ja emailita malmpann kannatab erinevalt enamusest mittenakkuva kattega pannidest steigipraadimiseks vajalikku kuumust ja metallist tööriistu ning sellel valmivad parimad pannkoogid. Malmpann soojeneb ja jahtub aeglaselt, ei deformeeru suurel kuumusel ning selle pind ei jahtu toidu lisamisel nii kergesti kui paljudel teistel, mis tähendab, et see on ideaalne pruunistamiseks. Küll aga ei jaotu kuumus malmpannil kuigi ühtlaselt ja pliidiplaadi või gaasipõleti suurus peaks sobima panni põhja suurusega. Tihti väidetakse vastupidist, aga veendumiseks vaadake kas või pruunistumismustrit pannkookidel, kui keerulisemaid katseid teha ei viitsi. Liiga väikese põleti/pliidiplaadi korral võib panni keskosa olla oluliselt tulisem kui ääred. Emailita malmpann on ideaalne kõrgel kuumusel praadimiseks ja emailitud malm parim hautamiseks. Korralikud malmnõud on eluaegne investeering. Ometi haaravad paljud mittenakkuvate polümeerkatetega pannide järele tihti mitte nende kergema kaalu, vaid kehva hoolduse tõttu, mis muudab panni kasutamise keeruliseks ja närvesöövaks. Malmpannidega on seotud ka terve rida müüte – näiteks see, et malmpanni ei tohi pesuvahendiga pesta. Tegelikult pole malmpanni hoolduses midagi keerulist ega aeganõudvat, kui asi juba korra endale selgeks teha.
Mängus on keemilised protsessid toidu ja metalli vahel ning eriti nakkumisaltid on rohke vesilahustuvate valkude sisaldusega toidud. Proovige näiteks kehvasti hooldatud malmpannil kanafileed või omletti praadida… Ja mida ebaühtlasem panni pind (suurem kontakti pindala), seda paremini jääb kinni. Tuline õli aitab nii keemiliselt kui füüsikaliselt toidu ja panni pinna kontakti vähendada, aga pole kõikvõimas. Igasuguse metallpanni puhul on abiks, kui enne toidu pannile panemist pann ühtlaselt õliga katta ja eelnevalt kuumaks ajada. Kas lisada õli külmale või kuumale pannile, pole olulist vahet, küll aga tasub ehk kõrva taha panna, et kuumale pannile lisades kulub õli panni katmiseks vähem. Samal põhjusel on oluline, et praetav toit oleks ideaalis toatemperatuuril, mitte külmikukülm ja et toidu pind oleks enam-vähem kuiv (lihamahl kuivatatud, marinaad maha pühitud) ning et pann ei oleks toiduga liiga tihedalt kaetud. Ka ei ole näiteks liha puhul kasuks liiga vara liigutamine või pööramine. Pisut kinni jäänud lihatükk, tuleb pruunistudes ise lahti. Ka vastupidi – toidutükkide pidevas liikumises hoidmine aitab kinni jäämise vastu (näiteks köögiviljade puhul).
Kui malmpanni veel pole, aga tahaks, siis tasub poest või kas või vanavaralaadalt valida võimalikult sileda sisepinnaga pann, nime vaatamata. Veel tasub tähele panna, et metallvarrega pann on olulisel lollikindlam, kui puitvarrega, millele kuumus ja vesi aegade jooksul siiski liiga teeb ning hoolduse ebamugavaks muudab. Ja äkki mõne erandiga, aga üldjuhul tasub korralikult puhtaks küürida ja ise uuesti töödelda ka pann, mis väidetavalt on juba eeltöödeldud. Hoolimata usaldusväärsetest nimedest, pole sellised eeltöödeldud pannid olnud pooltki nii mittenakkuvad, kui kodus töödeldud. Mida rohkem nendega praadida, seda paremaks nad muutuvad, aga natuke lisahoolt alguses teeb kokkamise palju kiiremini mugavamaks (vaata pilti altpoolt).
Malmpanni puhul on siiski metalli pinnal võimalik saavutada ka suhteliselt püsiv ja pesu kannatav hüdrofoobne ehk vett tõrjuv kaitsekiht (paatina), mis on pealegi üsna lihtsasti uuendatav. Ilma pikema seletuseta, kasutatakse selleks otstarbeks rasvainete omadust suitsemistäpini kuumutamisel oksüdeerud ja polümeere moodustada. Vaata rasvainete kuumataluvust selle artikli lõpust. Hästi hooldatud panni pind on ühtlaselt siidjalt läikiv tuhmimate aladeta. Rasvained erinevad selle poolest, kui palju nad enne suitsemistäppi kuuma taluvad ja kuidas sealt edasi keemiliselt käituvad. Seetõttu pole ka malmpanni hooldusel päris ükskõik, millisega neist panni pinnaomaduste parandamiseks kuumutada. Siin on kriteeriumid risti vastupidised tervisliku praadimisrasva valikule – tuleks valida just suurema küllastumata rasvhapete sisaldusega õli ja kuumutada suitsemiseni, et saavutada õli polümeriseerumine panni pinnal ja seeläbi mittenakkuva paatina teke. Kord juba töödeldud pann, rasva valiku tervislikkuse mõttes, tervisele enam kuidagi ohtlik pole. Kuigi ajalooliselt on nii malmpannide, kui meil vist varem rohkem levinud õhemate raudpannide töötlemiseks kasutatud loomset rasva, on natuke paremad ilmselt siiski rohkem süsinikku ja vähem vesinikku sisaldavad õlid. Hästi sobivad päevalille-, viinamarjaseemne- või linaõli, millest toidu praadimiseks pole ükski hea valik. Osad allikad peavad malmpanni töötlemiseks parimaks just ω-3 rasvhapete, sh α-linoleenhappe rikast linaseemneõli, mis annab tugeva polümeeri. Täiesti sobiv on kasutada külmpressitud õli, peaasi, et see on mõeldud söömiseks. Linaseemneõli annab kena tugeva ja läikiva kihi, aga ülioluline on pann peale iga õlikihi lisamist korralikult kuivaks pühkida, et kihid oleks imeõhukesed. Vastasel korral võib kattest hakata tükke eralduma ja kogu protsessi tuleb korrata alates vana kihi eemaldamisest.
Rahvakeeles nimetatakse malmpanni töötlemise protsessi tihtipeale panni rasvapõletuseks, mis ta õigupoolest ongi ja nakkumatu kiht on seda paksem ja tõhusam, mida rohkem seda protsessi korrata. Malmpann (raud), piisavalt rasva ja kuumust ning panniga juhtub imesid. Linaõli peetakse parimaks, aga iga rasvaine on parem kui töötlemata pann – valida tuleb lihtsalt lisanditeta toode (puhas õli, soolata rasv vms). Rasvaga põletamine ei tee malmpannist küll teflonpanni, millel ilma rasvainet lisamata muna saab praadida, aga mõistliku rasvaine kogusega see kinni jääda küll enam ei tohiks.
Pildil on kümmekond aastat vana malmpann, mis on paar aastat põhjalikumalt hooldamata, aga üsna rahuldavas töökorras (ehk liha praadimiseks sobiv, kartul jääb lootusetult kinni). Pind on tuhm ja puidust varrel on kenasti näha veekahjustused, mis on viimistluse eemaldanud. Pann sai pesuvahendi ja metallnuustikuga väga korralikult puhtaks nühitud, all oleva õpetuse järgi kaks linaõlikihti ahjus (esimene nii seest kui väljast) ja veel neli pliidil. Puidust vars oli ahjus põletades küljes ja kõrbenudpruun tulemus on näha, aga ootuspärane. Peale töötlust on panni pind tugev, must ja läikiv (pildil kuiv ja puhas õlitamata pind). Tilga oliiviõliga praetud omlett ei näita ühtegi märki kinni jäämisest.
See on teooria. Praktika on see, et mina põletan oma panni pliidil, alates õlita panni soojendamisest kuni lõpuni, suurimal põletil ja maksimaalsel gaasileegil, sest nii tundub mugavam, on oluliselt kiirem ja on hästi näha, millal suitsemine on lõppenud. Tundub, et nii jõuab ka enamus suitsust ventilatsiooni, mitte tuppa. Peale suitsemise lõppu lasen veel 4-5 minutit olla ja võtan tulelt jahtuma või lisan kiiresti uue õlikihi, kuivatan ja tagasi tulele. Jah, malm kuumeneb gaasileegil ebaühtlaselt, aga see ei tundu oluliselt lõpptulemust mõjutavat, kui lisada palju kihte ja kasutada suurimat põletit. Olen paari panniga kasutanud nii searasva, oliiviõli, päevalilleõli kui linaõli ja see viimane tõesti andis parima tulemuse, vähemalt vahetult peale töötlemist. Igasuguse rasvapõletuse korral on see ainult pikema suhte algus – pann läheb ajas paremaks praadimisel rasvainega koonerdada pole mõtet. Teflonpanni malmist ei saa, aga kõik tööd teeb ta õige töötluse korral vaevata ära, paljud oluliselt pareminigi.
"Olen paari panniga kasutanud nii searasva, oliiviõli, päevalilleõli kui linaõli ja see viimane tõesti andis parima tulemuse, vähemalt vahetult peale töötlemist."</br> Samas öeldakse linaseemneõli kohta seda, et kuumtöötluseks ei pidavat sobima. Millisest konkreetsest linaõlist jutt?
Kuumtöötlus ei sobi toiduvalmistamisel külmpressitud linaõliga (erinevalt näiteks külmpressitud oliiviõlist). See ei puuduta aga panni pinnatöötlust, kui seda tehakse artiklis kirjeldatud viisil. Sel juhul on soovitud kriteeriumid risti vastupidised tervisliku praadimisrasva valikule - justnimelt on vaja, et õli hästi polümeriseeruks ja moodustaks kaitsva pinnakihi lõpuks. Kui see paatina on tekkinud ja pann enam ei suitse, siis pole tulem ka tervisele kuidagi ohtlik.
Oskate ehk soovitada konkreetset toodet/brändi linaõli, mis malmpannile sobib? Ja kui, siis kus kaubandusest seda leiaks.
Ostsin suvel vanakraamilaadalt omale malmist pannkoogipanni. Pann oli väga kehvas seisus, valesti kasutatud ilmselt. Põletasin väetikest oma kolm korda ahjus, tuba oli paksult suitsu täis ja andurid huilgasid :) Aga nüüd saab sellega maailma parimaid pannukaid teha :)
Sai mingi 12 aastat tagasi maximast ostetud. Väärt asi.
Kogu aeg kasutuses nii malmpott kui pann. Suurepärased küpsetusnõud, toit ei jää kinni ega kõrbe, kõik küpseb ühtlaselt. Saab kasutada nii ahjus kui ka pliidil. Eriti hea on teha aegajalt Dutch Baby pannkooke.
Kui tihti tuleks malmpanni rasvapõletust teha ning kas tuliuutel pannidel peaks selle ka eelnevalt ära tegema? Tahaks omale malmpanni soetada, aga täpselt veel ei tea, kuidas ja mis...ning kui peale toiduvalmistamist kauemaks seisma jääb nt, siis kaua ta nii õlitatuna seista võib?