Seene viljakehal ei ole juuri, nagu on taimedel. Seent ei saa seega kuidagi juurega välja tõmmata. Seene koos jalaga korjamine ei kahjusta seeneniidistikku ehk mütseeli ega vähenda järgnevate hooaegade seenesaaki, nagu teadlaste uurimistöö tänaseks päevaks välja on selgitanud. Seene viljakeha on erinevalt taimejuurtest vaid nõrgalt seeneniidistikuga seotud ja seene korjamine ei erine selles osas kuigi palju näiteks puult viljade korjamisest. Ka ei kahjusta seeneniidistikku seene lõikamine, kuigi kohati hoiatatakse, et lõigatud jalast pääsevad mikroobid seeneniidistikuni. Mõelge, mis saab seenest, kui seda ära ei korja – lõikamise korral ei pääse seenevarrest edasi midagi hullemat kui seene loomuliku lõpu korral.
Õige vastus on, et nii nagu parasjagu vaja on või nagu mugav tundub. Spetsialistid ütlevad, et seene ja saagikuse osas pole mingit vahet, kas seent jalalt lõigata, välja keerata või tõmmata. Neid seeni, mille liigis või söödavuses ei olda kindel, tuleb määramiseks korjata kindlasti koos jalaga ja soovitavalt mitu erinevas vanuses seent. Jala alumine ots on seene määramisel tihti määrava tähtsusega. Kindlalt tuttavaid söögiseeni aga võiks korjata mugavuse järgi. Mingit mõtet pole jalaga korjata neid seeni, mille jalg ei oma söögiväärtust (nt sirmikud) või mis jalast tihti ussitavad ja jalg ussitamise välistamiseks enamasti nii kui nii eemaldatakse (nt kitsemamplid, kuuseriisikad). Lõigates korjata on puhtam ja üleliigset prahti korvi panna pole mõtet, aga jalaotsa võib maha lõigata ka peale terve seene korjamist. Nii näiteks on mõtet terve jalaga korjata ja seejärel säästlikult puhastada seeni, mille jalg on kulinaarselt väärtuslik (nt puravikud) või mida on lõigates kohati raske kätte saada (nt kukeseened). Kas seent on mugavam kätte saada tõmmates või keerates, oleneb juba seenest.
Oleneb isiklikest eelistustest, aga mulle näiteks meeldib seened ka metsas auto kõrval liigiti sorteerida ja suurem sodi metsa jätta. Ka selles osa liigub müüte, nagu oleks seenelõigete metsa jätmine kuidagi kahjulik. Ei ole. Äärmisel juhul riivab see mõne suurema esteedi silma, aga midagi kahjulikku seente või nende osade mätta otsa või puu alla jätmisest ei sünni.
Mulle tundub, et see lapsepõlves õpetatud "ei tohi seeni juurtega üles kiskuda" on hea selleks, et metsaalust liiselt ei lõhutaks. Olen näinud küll, kuidas koos seenega suudetakse suur lapp sammalt ja muud maast üles kiskuda. Ilma selleta jääb ju kenam (iseasi, kas metsa seisukohalt see midagi muudaks) :) </br>Ma ise eelistan lõigata, peamiselt seetõttu, et ma alati ka veidi puhastan seeni kohapeal. Aga kui eri sorti kukekaid lademetes on olnud, olen ka niisama samblast välja tõmmanud.</br>
Mõtlematu lõhkumine ei ole ühelgi juhul õigustatud. Jalaga korjamine seda vaikimisi ei eelda ka õnneks. See vana õpetus tuli ikka teadmatusest ja juurte analoogiast ning hirmust väheneva seenesaagi ees.
Mina pooldan siiski lõikamist, sest väljatõmmates võib sammalt eemaldada ja niidistik ära kuivada. Olen väga palju pahalasi metsas näinud kahjuks.
No kui nii suur pieteet on metsa suhtes, siis oleks vast targem üldse metsa mitte minna, iga sammuga ju sünnib hirmus kahju. Ei taha siinkohal olla liiga irooniline, aga mingi praktiline meel võiks ikka alal olla.
No kukeseent ja puravikku nüüd küll juurega ei korja. See teeb ju hilisema puhastamise hulga raskemaks. </br> Neid mida pesta võib noh neid võiks ju koos mullaga koju vedada aga neil jälle pole selle jalaga midagi teha , mis tast siis kaasas tassida.
Jalaga maast üles korjamine ei tähenda veel tükkis mullaga korvi panemist ja koju viimist :) </br> Nii saab korjates lihtsalt väärtuslikku seenematerjali oluliselt säästlikumalt puhastada ja mitte poolt jalga samblasse jätta. </br>
Tuntud mükofiil Margit Härma kirjutab 27.9.2016 Postimehes järgmist: </br> "Täiesti vale arvamus on see, et kui tõmmata seen koos jalaga välja, siis uut seent enam ei kasva. 'Seeni tuleb välja tõmmata koos jalaga. Muidu läheb sinna vesi sisse ja see hakkab mädanema, nii kahjustub seeneniidistik.'"</br>
Seene lõikamine või tõmbamine koos jalaga sõltub olukorrast. Vanaisa päranduseks olev õhukese teraga käänispea tuuts on ikka metsas kaasas ja seened puhastan koheselt ära. Kodus vaja vaid kergelt üle käia.
Eelistan tutiga fiskars nuga, sest see terav. Puravikud ja suured kukekad painutan küljele ja siis lõikan. Mõnele ülisuurele kohevas samblas olevale kukekale lähen peoga järgi.
Kuulun ikka lõikajate koolkonda :)
Lõikan!
Maast madalast õpetati, et seent lõigatakse!
Mina lõikan :)
Enamasti lõikan.
Puravikke ma keeran, pilvikuid ja riisikaid lõikan, kukeseente puhul sõltub suurusest ja seene kättesaadavuskohast.
Alati olen lõiganud ja siis olen süümekates vaevelnud, kui pole nuga kaasas olnud ja pidin seene välja tõmbama / keerama. Aitäh artikli eest, kasulik lugemine oli.
Mina lõikan - milleks mulle mulda korvi vaja, määrivad ka üksteist.