Mis on kräftskiva ehk vähipidu?

Millest jutt?

Vähipidu on on rootslaste üks armastatumaid suvepidusid. Augustis kogunevad rootslased üle maailma koos sõprade pika laua taha ning naudivad väikeste punaste olendite keerulist söömist. Peolised panevad end ilmaoludele ja söömistingimustele vastavalt riidesse. Tegemist ei ole viisaka õhtusöögiga! Laual on suured vaagnad tilliõisikute ja keedetud vähkidega, Västerbottensost-juust või vürtsköömnetega juust, mõnikord ka Västerbottensostpaj-pirukas, Rootsi näkileib, röstsai, pilsner-õlu, aquavit, napsuklaasid, naljakad vähipeomütsid, -pudipõlled ja salvrätid ning muud vähiteemalised kaunistused. Laual on ka laulik napuslauludega, kuigi neid teavad kõik rootslased niigi peast. Puud on kaunistatud kirevate hiina paberlampidega, nende seas vähemalt üks täiskuukujuline paberlamp laua kohal. Pidu algab!

Me sööme kätega, abiks vaid väike nuga, mille abil me vähke puhastama hakkame. Tavapärased lauakombed ei kehti, kuna iga vähk tuleb maitsvast sisust tühjaks luristada - ning see on üsna lärmakas. Üsna varsti võetakse üles laulujoru, alustuseks Helan Går, millele järgneb naps. Rootsis peetakse ebaviisakaks pitsi (nubbe) tühjendamist enne joomalaulu laulmist. See on ka põhjuseks, miks paljud meist oskavad rohkem joomalaule kui me napsuklaase tühjendada suudame. Vanim ja tuntuim joomalaul on "Helan Går", mis räägib sellest, et kui Sa esimest pitsi ei tühjenda, siis järgmist lihtsalt ei tule. Pidu kogub tuure. Süüakse, lauldakse, võetakse napsu. Pidu lõpeb alles siis, kui laual pole enam midagi söödavat ning uhketel vaagnatel on alles vaid vähikoorikud ja paberservjetid.  

Veidi fakte

Vähid, täpsemalt siis jõevähid, jõudsid Rootsi kööki tänu munkadele, kes neid paastu ajal süüa armastasid. Allikad väidavat, et esimest korda nauditi vähke Rootsis juba 1562. aastal, kui kuningas  Erik XIV õde Anna abiellus. Sellest ajast alates kasvatati vähke kuninglikes tiikides ja neid söödi päris tihti. Alguses ei serveeritud vähke tervena, pigem lisati vähiliha erinevatele pasteetidele, suppidele, vormidele jne. Hiljem serveeriti äsjakeedetud vähke kuumalt ning alles 19. sajandi lõpus hakati keedetud vähke serveerima külmalt koos tilliõisikutega. Umbes samal ajal hakati hilissuvel vähipidusid korraldama. Vähid mängisid olulist rolli ka 1922. a, kui Rootsis oli alkoholikeelu referendum. Populaarne kunstnik Albert Engström kujundas plakatid, mis väitsid, et akvaviidita ei saa vähke ju süüa.  

Retseptid

• Jõevähid Gustafi moodi
• Västerbottensostpaj ehk Västerbotteni juustu pirukas (proovi ka seda kodujuustuga varianti)
• Porteriga näkileivad

Kuidas vähke süüa?

"Õigeid" viise vähkide söömiseks on ilmselt sama palju, kui on rootslasi. Siin minu soovitused ideaalse maitseelamuse saamiseks. (Esialgu inglise keeles, vabandused!)

1. Suck it! Break off one of the claws at the second joint from the body and suck it and the remainder of the arm like you would a straw. Then continue with the next claw. A loud sucking noise is not bad. It is good!
2. The Claws: Take the claws and eat all the meat inside using your teeth and/or the knife to open the shell. Break away the moveable part of the claw and suck out the liquid from the claw. using the special knife you can break the tip off the claws and suck out the meat.
3. Remove the shield: Cut off the head right behind the eyes and remove the shield. Look for the crayfish butter on the inside of the shield and eat it or put it on your toast
4. Remove the stomach: The stomach is black and located up front on the crayfish. It has two small horns making it easy to remove it. Just hold on to them and pull.
5. More sucking! Break off the tail from the body and suck the body part or anything else that you think looks good. If you are lucky you got a female crayfish and will find some roe in the body.  
6. The tail: Remove the tail from its shell by cracking it open splitting it in two longitudinal parts exposing the tail. Remove the intestine from the tail and enjoy the meat!

Samal teemal:

• Triin Tammert kirjutab Hiiumaal Orjaku sadamas toimunud vähipeost: Vähisöömispidu sumedas augustiöös (Postimees, 2014)
• Jarmo Virmavirta kirjutab: Vähipidu on sotsiaalne sündmus (Postimees, 2002)
• Toidublogija Eneli kirjutab oma kogemustest: Vähipidu (E4 retseptiraamat, 2010)

Artikkel ilmus esmakordselt 2015. a. augustis.