Kohvijoojad elavad kauem – kui palju kohvi on tervislik?

Jooge kohvi, muretsege vähem ja elage kauem. Kohv ei ole mõistlikus koguses kahjulik, pigem isegi tervislik. Aga milline on mõistlik kogus?


Kohv on üks populaarsemaid jooke ja kofeiin levinuim legaalne kesknärvisüsteemi stimulant maailmas. Kohvi mõju organismile, nii positiivne kui negatiivne, oleneb suuresti sellest, kas tegu on regulaarse kohvitarbijaga või mitte. Samuti on kohvi mõju individuaalne juba geneetika baasil. Osad inimesed lihtsalt metaboliseerivad kohvi isegi kordades kiiremini kui teised, osadel mõjutab und, osadel mitte jne. Üldiselt mõjutab kohv und pigem ebaregulaarsetel tarvitajatel ja tarbides korraga vähemalt ühe suure tassi kohvi. Kohvi negatiivsed mõjud tervisele tulenevad kohvis sisalduva kofeiiniga liialdamisest, mitte kohvi joomisest kui sellisest. Tänaseks on selge, et ka suhteliselt suured päevased kohvikogused on siiski pigem tervislikud ja võivad pikendada lausa eluiga.

Ameerika Südameliit vahendab Harvard T.H. Chan School of Public Health’i teadlaste tööd, millest järeldub, et kuni 5 tassi kohvi päevas joovatel inimestel on väiksem üldine suremusrisk. Seda eriti neil, kes joovad vahemikus 3-5 tassi kohvi päevas. Mida see tähendab? Kohv ei taga küll surematust, kuid kohvijoojad surevad väiksema tõenäosusega konkreetsete terviseprobleemide tõttu. Nimelt on üle 200 000 uuritava isiku pikaajalise andmestiku analüüsi alusel mittesuitsetajatest kohvijoojatel väiksem risk surra kardiovaskulaarsete ja neuroloogiliste haiguste ning 2. tüübi diabeedi tõttu või enesetapu läbi. Sarnase efekti andis ka kofeiinivaba kohvi joomine ehk tervislikku mõju ei põhjusta kofeiin üksi, vaid rolli mängivad ka teised kohvioas ja seega ka joogina tarbitavas kohvis sisalduvad ühendid. Tõenäoliselt vähendavad need bioaktiivsed ained insuliiniresistentsust ja süsteemseid põletikulisi reaktsioone. Seost suremusega erinevatesse vähitüüpidesse ei leitud. See ei ole esimene kord, kui kohvijoomist seostatakse parema südame- ja veresoonkonna tervise, väiksema suitsiidiriski ning pikema elueaga.

Hoolimata kohvi kuulumisest hiljuti töödeldud liha kantserogeeniks klassifitseerimisega kurikuulsaks saanud WHO Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse (IARC) 2B ohuklassi (võimalik inimese kantserogeen), on kohv tegelikult siiski tervislik jook. IARC ohuklassis on kohv regulaarsete suurte kofeiinkoguste tarvitamise võimaliku seose tõttu põievähiga. Kohvi, aga ka mate ja teiste tuliste jookide kantserogeensuse klassifikatsioon läheb ilmselt lähiajal uuesti üle vaatamisele ja võib muutuda. Tuletame meelde, et IARC ohuklassid näitavad ainult kantserogeensuse tõendite tugevust ja ei ütle midagi riski suuruse kohta, ka lihatoodete puhul. Paradoksaalsel kombel aitab kohvi joomine tõenäoliselt eesnäärme-, soole- ning maksavähki hoopis ennetada ja on seotud väiksema Parkinsoni ning Alzheimeri tõve riskiga, leevendab astma sümptomeid. Musta kohvi joomist seostatakse lihtsama kaalulangetusega.

Eestis joob Tervise Arengu Instituudi andmetel igapäevaselt kohvi 63% 16-45aastastest inimestest, keskmiselt 416 ml ehk paar suurt kruusitäit päevas. Kohvi mittejoojaid on selles vanusegrupis alla viiendiku. Igapäevaseid teejoojaid on täiskasvanute seas pea poole vähem kui kohvijoojaid. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on kehtestanud täiskasvanute ohutuks ühekordseks kofeiiniannuseks kuni 200 mg ja ohutuks päevaseks kofeiiniannuseks kuni 400 mg (ehk umbes kuni 5.7 mg kofeiini kehakilogrammi kohta 70 kg inimesel, vt EFSA infomaterjal ja täispikk dokument), mis võrdub umbes 4-5 kruusi filtrikohvi (200 ml), 5 espresso (60 ml), 8 teekruusi (220 ml) või 800 g tumeda šokolaadiga päevas, olenevalt konkreetse joogi või toote kofeiinisisaldusest. Selle kofeiinikoguse sisse peaks inimene lisaks kohvile mahutama ka teest, šokolaadist, kakaost, koola- ning energiajookidest saadava kofeiini.

Vähem peaksid kofeiini tarbima rasedad ning imetavad emad (kuni 200 mg päevas) ja loomulikult lapsed. Siiski pole kuni paar tassi kohvi päevas lapseootel emale ega šokolaad lapsele kofeiinisisalduse tõttu ohtlik. Ohutu kofeiinikogus lastele varieerub allikati ja on ilmselt vaieldav. Kofeiin pole lastele toitumises üldse vajalik, kuid kohv/tee/kakao on osa toidukultuurist ja kofeiini sisaldavad ka maiustused, näiteks šokolaad. Nii laste kui täiskasvanute puhul võib EFSA hinnangul lugeda ohutuks korraga tarbitavaks koguseks umbes kuni 3 mg kofeiini kehakilogrammi kohta. Laste kehamass on täiskasvanust aga oluliselt väiksem. Näiteks võib 17 kg kaaluv laps seega korraga ohutult tarbida umbes kuni 50 mg kofeiini ehk kuni 100 g tumedat šokolaadi või 250 g piimašokolaadi või kuni ühe tassi musta teed. Sedasama kuni 3 mg kofeiini kehakilogrammi kohta loetakse laste ja noorukite puhul ka maksimaalseks ohutuks päevaseks koguseks. Vastupidiselt lapsepõlvest tuttavale hoiatusele, ei ole siiski leidnud tõendust, et kohv pärsiks laste kasvu. Küll aga on kofeiiniga liialdamine ebatervislik igas vanuses ja võib lõppeda mürgistusega. Lastel on kehakaalust tulenevalt oluliselt lihtsam saavutada mürgistuseks vajalik annus tavapäraste toiduallikatega kui täiskasvanul.