Aga mida teha, et see seiklus ei algaks kehvemal juhul bensiinijaama hotdogi ja ei lõpeks paremal juhul grillvorsti ning poe kartulisalatiga? Nii kannatab päeva muidugi üle elada, aga pikapeale muutub mitte ainult ebatervislikuks, vaid tüütuks samuti.
Et ka söömise osa automatkast täielikult nautida, tuleks kaasa võetav hästi läbi mõelda ja natuke ette paneerida. Võetagu alljärgnevat kõigest ühe soovitusena ilmselt mitmete töötavate lahenduste hulgas – oluline on mitte koju planeerima jääda. Igatahes on kindel, et väikeste lastega reisides ei ole mugavus mitte liiast, vaid lausa kulda väärt!
Kas ja kui palju liigud ringi – kas ise tuleb valmistada enamus söögikordi või ainult osa?
Kas saad kaasa võtta autokülmiku, külmakasti või pead läbi ajama soojas säiliva toiduga?
Kas oled paika pannud kindla marsruudi, loodad lõkkepuude olemasolule ja piirdud tuletegemisega selleks ettenähtud kohtades või vajad ainult grilli või pliiti/priimust või mõlemat? Sama kehtib toolide-laudade olemasolu/kaasa võtmise kohta.
Kui palju on autos pagasiruumi?! Tore on kaasa võtta kõik mõeldav, aga keskmise sedaani pagasiruum seab näiteks neljaliikmelise pere puhul juba üpris kitsad piirid, väiksematest autodest rääkimata. Paki kaasa minimaalne ja ole vajadusel paindlik ning leidlik.
Matkata saab mitut moodi ning kindlasti on võimalik kuumal suvel läbi ajada ka jahutusvõimaluseta ja konservide ning vahetult ostetud kiiremini rikneva toiduga, aga perega telkides ei saa seda kuigi mugavaks ega maitsvaks pidada. Oleneb muidugi ka, kuhu ja kui kauaks minna, aga piirdume sellise keskmise nädala-paarise mööda lähiriike telkimise näitega. Autokülmik või külmakast? Kindlasti on mugavam külmik, aga tuleb arvestada, et külmik tahab töötamiseks voolu ja seda saab ringi liikudes sel ajal, kui auto töötab. Kui pikemalt ühe koha peal telkida ja pole võimalik külmikut vooluvõrku ühendada, toimib see tavalise külmakastina. Tasub eelistada autokülmikut, mis suudab sisemust jahutada võimalikult palju alla ümbritseva temperatuuri (arvesta auto sisetemperatuuriga kuumal suvepäeval!) ja mida oleks võimalik ühendada ka vooluvõrku, kui see võimalus peaks ööbimiskohas avanema. Kui pagasiruum võimaldab, tasub toidule ja jookidele võtta kaasa eraldi külmikud/külmakastid. Nii ei pea külmikut avama ja toidu kiirema riknemisega riskima iga kord, kui keegi midagi külma juua soovib.
Nagu kogemus kinnitab, on ka tavalise korralikuma külmakastiga võimalik edukalt paarist päevast pikemaid automatku ette võtta. See eeldab, et kasti lisatakse regulaarselt midagi külma. Kõige lihtsam on toidupoodidest osta jääd ja kallata kasti põhja. Jää ja sellest sulava vee sisse laduda joogitaara, mille peale saab panna muu toidukraami. Järgmise jäälisamisega saab eelmise vee lihtsalt välja kallata. Jää võib pakkida ka soonsulguriga kottidesse, kui lahtine vesi ei meeldi, aga näiteks jookide puhul on see vees hoidmine ehk isegi efektiivsem meetod. Kui õhtuks on plaan valmistada midagi külmutatud köögiviljast, tasub seegi külmiku jahutamiseks ära kasutada. Minnes kauemaks kui päevaks-paariks, pole mõtet võtta kaasa külmaelemente, sest soe külmaelement võtab ainult ruumi ja tihti on iga kuupsentimeeter arvel. Külmaelemendi asemel võiks kodust lahkudes külmikusse pista jäätunud pannkoogitaina, joogipudelid vms, mille saab ära kasutada ja mille taarat pole kahju prügikasti visata. Tasub tähele panna, et külmutamiseks tuleks valida plastpudelid ja jätta vedelikule paisumisruumi. Pannkoogitainast on mugav villida tühja puhtasse ketšupipudelisse või soonsulguriga kotti, millel saab pannile doseerimiseks nurga ära lõigata. Igatahes on sellised külmaelemendi-pannkoogid sulamisjärgsel hommikul tõeline hitt iga vanuses! Ka poes võiks kaasa ostmiseks valida külmad joogid-söögid, et külmikut mitte üles soojendada. Kõige rohkem läbimõtlemist või toitlustusasutustes söömist eeldab ilma igasuguse külmiku või külmakastita reisimine.
Rusikareegel oleks ilma pikema mõtlemiseta hoida külmas kõik see, mis on poe külmletis. Kindlasti kuuluvad sinna alla enamus piima- ja lihatooteid. Rõõsast piimast on lihtne reisi ajaks loobuda või asendada see nt kohvi peal kondenspiimaga. Enamuse jogurtite, keefiri ja juustuga jällegi ei juhtu midagi ka siis, kui nad natuke sooja saavad. Sama kehtib munade ja või puhul. Ka soolased ja tugevalt suitsutatud lihatooted, nt kuivem täissuitsuvorst või maasuitsusingid, säilivad soojas üsna hästi. Küll aga tasub kriitilisemalt hinnata oma maitse- ja haistmismeelt ning mitte usaldada toodete säilimiskuupäevi, mis mitteoptimaalsetes tingimustes kindlasti ei kehti. Ilma igasuguse kahtluseta peaks külmas hoidma tooreid lihatooteid ja kui külmas hoidmise võimalus on kahtlane, eelistada eelküpsetatud tooteid.
Jookide külmas hoidmine ei ole loomulikult säilimise huvides vajalik, ent külm jook on kuumal päeval arusaadavalt nauditav. Alati võiks külmas olla tavalist joogivett! Parema mahutavuse huvides tasub joogitaara puhul klaaspudelitele eelistada purke ja veinide puhul BIB pakendeid, mis ilma pappümbriseta on eriti paindlikult pakitavad.
Kes tahab grillida, võiks kaasa võtta grilli – aga millise? Poest leiab nii väga kompaktseid ja puhtalt pakitavaid söegrille kui gaasigrille, aga nagu suuremategi grillide puhul, on tulemus üsna erinev. Kes kuulub minuga samaase klubisse ja kindlalt söegrilli eelistab, võiks kõrva taha panna, et grilli väike pind ei tähenda, et grillist mitme inimese toidulaua katmiseks ei piisaks. Tuleb lihtsalt natuke mõelda ja planeerida. Esiteks tasuks välistada keskkonnavaenulikud ja ebamugavad ühekordsed grillid ning söe asemel valida kordades pikema kestvusega grill-brikett, mis ühtlasi võtab ka autos vähem ruumi kui süsi ja kestab korraga tunde. Sel juhul ei pea sütt väiksesse grilli toiduvalmistamise ajal lisama või mitut ühekordset grilli raiskama. Esimesena tasuks grillida kõige pikema valmimisajaga toiduained ja edasi järjest kiiremini valmivad.
Grillitud toit on maitsev, aga grillil on väga ebaefektiivne ja mitte kuigi mugav kiiret lõunat organiseerida, kohvi valmistada või suppi/köögivilja/putru keeta. Priimus või pliit muudab elu matkal lihtsamaks. Väikeste lastega reisides on priimusele ehk isegi mõistlik eelistada odavat kompaktset gaasipliiti, mis on stabiilsem ja balloonid suuremates poodides laialt saadaval. Keda gaasigrilli võimalused rahuldavad, leiab poest ka seadmeid, mis võimaldavad kasutust nii gaasipliidi kui -grillina. Kahe eraldi seadme eelis on see, et neid saab samaaegselt kasutada.
Telkimisaladel ja piknikupatsidel on üldiselt mingi laud ja istumisvõimalus olemas, aga üks mugav kokkuklapitav laud ja mõned toolid ei ole kunagi liiast. Pisemate lastega reisides tasub tähele panna, et paljude peatuspaikade pingid ei ole liigutatavad ja ei võimalda väikelastel mugavat laua taga istuda. Kaubandusest leiab ka komplekte, mis koos toolidega kompaktseks kohvriks kokku pakkuvad. Lauda-toole ei tasu pagasiruumi põhja pakkida, sest sõidupausi ajal kiire lõuna nautimiseks on need väärt mugavusvahendid. Vähenõudlikele või pisema pagasiruumiga reisisellidele peab paraku piisama olemasolevatest võimalustest või piknikutekist.
Kõik kokkamiseks vajalik on mõistlik pakkida ühte või paari suurde kasti, mida saab mugavalt ühes tükis autosse ja sealt välja tõsta. See muudab nii kokkamise mugavamaks kui peatuspaikades kokku- ja lahtipakkimise oluliselt kiiremaks.
Vastavalt isiklikele eelistustele võib matka oluliselt mugavamaks muutvaid esemeid veel. Kui keegi näiteks ikka väga hommikuti muna armastab, siis kaasa võetud korralik tugev munakarp teeb elu lihtsamaks.
Läbimõeldud pakendamine teeb olu reisil oluliselt mugavamaks. Näiteks tasub kuivained pakendada soonsulguriga kottidesse, mis võtavad vähe ruumi ja on taassuletavad. Kaasa võetud lisakottides saab kurke soolata, toidujääke pakendada, marineerida liha, teha marjaülejääk toormoosiks ja kaasa võtta või hoopistükkis pulgasaiade jaoks kuivained kotti segada, laagris vesi lisada ja samas kotis tainast sõtkuda ning kergitada.
Soonsulguriga kotis on mugav ka sõidu ajaks autosse pähklid ning kuivatatud puuviljad kaasa võtta. Seda kotti saab uuesti sulgeda ja see ei rebene nii kergesti nagu paljud originaalpakendid. Sõidu ajaks ja pausidel näksimiseks võiks mingisse suuremasse kaanega karpi ka näiteks õuna või porgandit valmis lõigata, et kiusatus tee pealt ebatervislike snäkkide soetamise kiusatus oleks väiksem.
Maitseainete puhul tasub eelistada veskis soola ja pipart ning vältida paberkotikesi. Enamkasutatavad maitseained tasub kaasa võtta keeratava korgiga taaras või näiteks tabletikarpides, kui kaasa võetavate maitseainete valik on suurem kui paar-kolm purgikest.
Autot pakkides veendu, et paigutasid KÕIK rasked asjad pagasiruumi, mitte kabiini, isegi kui ruumi napib, sest avarii korral võib veepudelistki saada lendav taparelv. Enamus söömisvarustust kuulub seega auto pagasiruumi ja kabiini jäägu vajadusel magamiskotid, varuriided vms pehmem ja kergem kraam.
Väga tore artikkel! Tegelikult ei nõua mõnus toit suurt pingutust ja teeb sõidu palju nauditavamaks.
Oi kui tuttav pilt! Vanasti sai ikka autoga perematkadel käidud, küll Karjalas, küll Karpaatides, Baltikumist rääkimata.
Nõudepesuvahendit pole vaja! Piiritus lahustab rasva ning seda pihustades ja pühkides saab nõud puhtaks. Kehtib ka talvel kui vesi on kuum või jäätunud ning nõude kasimine keeruline. Kodus on muidugi teised kombed.