Praktilised peenrakastid

Mahukatesse peenarakastidesse, millel on istumiseks lai serv, saab rajada suurepärase köögiviljaaia.

Suured kastid ei kuiva liiga kiiresti läbi, aga kastma peab neid nii nagu iga teistki köögiviljapeenart. Kaste soojustatud ei ole, aga kui tahta neis kasvatada püsikuid, eriti külmaõrnu rosmariini ja lavendlit, võiks sellele mõelda.

Nami-Nami aias on kastide vahed sillutatud betoonikividega, kuid sama hästi võiks seal olla ka muru, multšikate või peen killustik ehk sõelmed – see on valikute ja maitseküsimus. Parim materjal on vastupidav siberi lehis, mida ei ole kemikaalidega töödeldud. Väga vaigurikas puit peab ka välistingimustes pikalt vastu, sõltuvalt oludest võiks sellise kasti elueaks arvestada kümmekond aastat. Puidu eluea pikendamiseks on kastid vooderdatud niiskustõkkekilega.

Kasti võib mõistagi teha ka odavamast puidust – männi- või kuusepuust, mis kipuvad aga lagunema poole lühema ajaga. Sama ajaga tekib aga ka nn mulla väsimus ning kasvupinnas vajab täielikku vahetust. Sel juhul võib kogu kasti elueaks arvestada kõige vähem viit aastat. Köögiviljale mõeldud peenrakaste ei tohiks teha immutatud puidust, mürkkemikaalid jõuavad mulla ja taimede kaudu meie enda organismi. Küll aga võib kasutada ümbertöödeldud plastist laudu.

Peenrakastide plussid:

• Vähem juurumbrohtu
• Mutid ei kiusa
• Koerad ei trambi üle peenarde
• Peenraserva hooldus jääb ära
• Rohimist on vähem
• Seljasõbralik hooldus - kastiserval istudes pole vaja küürutada, mille üle on rõõmsad lapseootel, kõrge vererõhuga ja väärikas eas kodanikud

Kastide suurused:

• Viljavaheldusega kast: 3500 x 1200 x 400 mm.
• Vaarikate kast: 3500 x 1200 x 200 mm.
• Püsiköögiviljade kast: 1500 x 1500 x 400 mm. 

Peenrakast

Raskusaste: eeldab kogemust

Vaja läheb:

• Lehisepuitu (kallim, ent kestvam) või mändi või kuuske (odavam, ent kiirelt kõdunev):
  • 22 mm laudu
  • 50 x 50 prussi
  • 4–6 nurga- ja küljevaia
• Kruve 
• Ehitusnurgikuid
• Kruusa
• Filterkangast
• Niiskustõkkekilet
• Maarammu (kõdusõnnikut)
• Viljakat aiamulda

Tee nii:

1. Sae materjal vajalikku mõõtu.
2. Ehita valmis raamid. Selleks kinnita lauad kruvidega prusside külge ja ühenda raamiks. Pikerguse kasti puhul ühenda küljepostid risti üle kasti lauajupiga, mis takistab kasti külgede kummi vajumist. Seejärel kinnita raami alumise serva külge aluslaud; siis kasti välisnurkadele tugevdavad pealislauad ning viimasena ehitusnurgikute abil (raami sisekülje külge) katvad põikilauad.
3. Märgi kasti asukoht peenramaal aianööri ja puutikkude abil maha.
4. Tõsta kast oma tulevasele asukohale ja toksi kasti sisenurkades nurgavaiad, pikergusel kastil ka küljevaiad maasse. Löö need nii nurgapostide ligi kui saad. Piisab, kui vaiad ulatuvad 10 cm sügavusel maasse.
5. Tõsta raam kõrvale, koori kasti asukohalt mättad (nii et kasti serv jääks toetuma maapinnale) ning vii need komposti. Vajadusel löö vaiu sügavamale.
6. Tõsta kast paika ja kinnita kruvidega maasse rammitud vaiade külge.
7. Laota sisse filterkangas ja täida kastipõhi u 5 cm kruusakihiga.
8. Vooderda kasti küljed seestpoolt niiskustõkkekilega. Kinnita kile kas klambripüstoli või paari pisikese naelaga, et see mulda sisse pannes alla ei vajuks.
9. Laota kruusakihi peale rammus kiht kõdusõnnikut, seejärel täida kast mullaga. Istuta taimed sisse või pane seemned maha ja jää saaki ootama! 


Pildiloleva kasti serv toetub sillutise betooniga fikseeritud servale ega puutu pinnasega kokku. Kasti alumise serva moodustavad siin 50 x 50 mm prussid.

Loe veel:

• Ehita ise kompostikast!