Livikos Vana Tallinn Glögi jälgedes

Nami-Nami perenaine Pille Petersoo käis kodumaise alkoholitootja Liviko tootmishoones uudistamas, kuidas valmib pühadejook Vana Tallinn Glögi. Glögisaladusi aitas avastada Liviko joogiarhitekt Hanna Kaur.

Muide, Liviko Distillery tehasetuurile saab minna igaüks - loe lähemalt siit.

Uurisime esmalt Hanna Kauri käest, mis see glögi on ning miks inimesed seda armastavad tarbida?

Glögiks nimetatakse kuuma jõuluveini just Skandinaaviamaades, lisaks on seaduse poolt väga täpselt reguleeritud erinevad alakategooriad nii aromatiseeritud veini kui ka aromatiseeritud puuviljaveini kategoorias, andes ette täpsed veini protsentuaalsed sisaldused, domineerivad vürtsid ja lõpptoote kangusevahemikud (nt. viiniglögi, väkevä viiniglögi). Saksamaal nimetatakse jõuluveini hoopis Glühwein’iks.

Kui pikk on Livikos glögi tootmise protsess ning palju erinevaid ürte glögi valmistamiseks kasutatakse?

Vana Tallinna Glögi tootmine koosneb mitmest etapist. Esmalt tuleb erinevatest maitsetaimedest ja vürtsidest valmistada tõmmised, seejärel kupažeeritakse glögi, külmtöödeldakse, filtreeritakse, soojendatakse ettenähtud toatemperatuurini ja villitakse pudelisse. Kogu ühe partii tootmistsükkel on päris pikk, 6-8 nädalat. Vana Tallinna Glögi põhikomponendid on Cabernet Sauvignon vein, mahlakontsentraadid, mesi, Vana Tallinn ja erinevad vürtsid.

Vürtsidest on Vana Tallinna Glögis esindatud kaneel, nelk, muskaatpähkel, ingver, tähtaniis, kardemon ja vanillikaun. Kõikidest vürtsidest valmistatakse eraldi tõmmised, et saada just sellele maitsetaimele iseloomulikud lõhna- ja maitsekomponendid kätte, kasutades erinevaid tehnoloogilisi parameetreid, nii leotamise aega kui ka vee-piirituselahuse kangust. Igas etapis alates tooraine majja saabumisest kuni lõpptoote pudeldamiseni on protsess meie labori kontrolli all ja kontrollitakse erinevaid füüsikalis-keemilisi näitajaid, et garanteerida kvaliteetne ja stabiilne lõpptoode. Vana Tallinna Glögi tootmine on töö- ja ajamahukas, ettevalmistustega alustame juba südasuvel, jaanipäeval.

Kuidas toimub Vana Tallinna Glögi tooraine hankimine ning et kuidas saadakse parim ja sobilik tooraine glögi jaoks?

Vana Tallinna Glögis on tähtsal kohal erinevad vürtsid ja loodusliku tooraine omadused sõltuvad klimaatilistest tingimustest. Seepärast on loomulik, et esinevad väikesed kõikumised erinevate aastakäikude toorainel. Selleks, et need ei avaldaks olulist mõju lõpptoote maitsele, on kõikidele toorainetele määratud kvaliteedinäitajad, mille stabiilsust kontrollib Liviko labor kohapeal. Vürtsid hangitakse üle maailma erinevatest kohtadest, nt. vanillikaun tuleb Madagaskari saarelt, kaneelikoored Hiinast, ingver Peruust, muskaatpähkel Indiast, kardemon Guatemalast, rumm Jamaicalt.

Kui kaua on Liviko tootnud Vana Tallinna Glögi?

Vana Tallinna Glögi valmistatakse Livikost alates 2012. aastast ja on Eesti turul ainuke Livikos toodetud glögi. Erinevate retseptide järgi on nii glögisid, hõõgveine ja ka klaretti valmistatud Livikos aga aastakümneid. Esimene hõõgvein "Katariina" , oli tootmises juba 1971. aastal.

Mitu tuhat liitrit glögi Livikos aastas toodetakse?

Viimastel aastatel on Vana Tallinna Glögi valmistatud üle 100 000 liitrit aastas ning toodet müüakse nii sise- kui ka eksportturgudel.

Kuidas Vana Tallinna Glögi serveerida?

Serveerida kuumutatult lisades rosinaid, pähkleid, mandleid, kaneelipulkasid ja miks mitte ka üks apelsiniviil. Suurepärane soojendav jook jõulumaiuste kõrvale või mõne tummisema šokolaadikoogiga. 

Suured tänud Hanna Kaurile huvitava taustainfo eest. Nami-Nami omalt poolt lisab, et glögi saab edukalt kasutada ka toiduvalmistamisel

Fotod: Marek Metslaid

Sisuturundus
postitatud 31.12.2019 17:10 LISA KOMMENTAAR

Kommentaarid