Ettevõtja ja nõgestest funktsionaalse toidu tootja Margit Kirsipuu käis Ahvenamaal lõikuspeol.
Kalendrisügis on käes ja ahvenamaalased peavad sel puhul lõikuspidu. Skördefesten'ist on paarikümne aastaga kasvanud põhjamaiseid maitseid hindavatele gurmaanidele põhjus Ahvenamaa külastamiseks. Festival koondab saare hajutatud kogukonna suve väärikalt lõpetama saarele omaste toiduvalmistamise traditsioonide kohaselt.
Kokakunsti, käsitööd ja kultuurielamusi kogema tullakse naaberriikidest aga kaugemaltki. Kolm päeva on talud, väiketootmised ja käsitöökojad oma uksed avanud ja enamasti on igas kohas ka omanäoline pop-up kohvik. Kohati küll kadakate vahel peidus, aga puidust viidad juhatavad maitsekütid kohale. Koduküpsetatud kooke ja kardemonikukleid leiab pea iga kohviku menüüst, serveerituna ikka ehtsatest kodustest nõudest. Plastikut ka pop-up kohvikutes naljalt ei kohta. Värske leiva lõhn seguneb šokolaadipralineedega ja igast kohast leiab väga palju teistmoodi kraami.
Hommikukohvi juurde kõrvale ikka ahjupannkooki ehk ålandspannkaka. Seda lihtsat manna- või riisipudrupõhist küpsetist on lahke käega kardemoniga maitsestatud. Ilus kuldkollane värv on ilmselt kohvikulaudade vahel siblivate kanade munadega saavutatud.Traditsiooni kohaselt pakuti pannkooki vahukoore ja kuivatatud ploomidest keedetud moosiga, kuid mustsõstra- või pohlamoosiga oleks parem kooslus olnud. Liigset magusust tasakaalustas korralik kange kohv.
Kala ja leib on ahvenamaalaste põhitoit. Haug, siig, forell, ahven, räim, heeringas otse merest ja leib ahjust mõistagi. Toekas mitmekalasupp kaljuservale sätitud suurest pajast jäi meelde maitse- ja meeleelamusena. Metsasaadused, lambaliha ja kohalik köögivili varieeruvad maitsvates pajaroogades.
Täitsa teistmoodi ehteid ja soojust õhkavad kudumid tundusid lähenevas jaheduses juba hädavajalikena. Väärika Amalia limonaaditehase ja Granna õunamahlatootja juures kogesime huvitavat kombinatsiooni kaasaegsetest seadmetest ja muuseumist. Stallhageni pruulikoda üllatas põnevate maitsekombinatsioonidega ja festivaliks pruuliti seal ka eriõllesort.
Traktoritakso on omaette atraktsioon. Euroga sai traktorikastis meeleolukalt talust tallu kulgeda. Eriti populaarne on traktoritakso pruulikodade külastajate seas.
Pere pisematele jagus meisterdamist, loomade toitmist, heinapallidest ehitatud lossis aarete jahtimist, heinapalli-batuudil karglemist ja muud möllu ohtralt. Eriti popiks osutus laste kokakool, kus kokamüstid peas ja noad käes kokati nagu Pipi Pikksuka raamatus.
Soome suurim kartulikrõpsude tootja Taffel oli samuti oma tehaseuksed valla löönud. Võis jälgida, kuidas hiiglaslikust kartulimäest kartulikrõpsud saavad. Aus ja kohalik kraam, mida külastajad nõrkemiseni võisid krõbistada. Krõpsupakkide põhimõttelise põlgajana pidin möönma, et soojad, otse liinilt tulevad kartulikrõpsud on ikka pagana head.
Stiilipuhtaid pubisid ja kohvikuid pealinnast Mariehamnist leiab, nt ÅSS Segelpaviljongen ja Smakbyns Krog, aga linnast välja sõit tasub nii vaadete kui kulinaarsete leidude pärast ette võtta. Hea valik on Soltuna, kus poolsada soolast ja magusat kohalikku hõrgutist rootsi laual Põhjamaa köögi headust kinnitab. Mererootslatele kohaselt ei puudunud menüüst ka libekala.
Konkreetselt Ahvenamaa retseptidest ongi meil pakkuda vaid kuulsa ålandspannkaka oma, nii et proovige seda!