Vahvad vanad asjad – vahvlimasin

Soe ja magus lõhn valgumas üle terve maja, nii mõnus ja meelitav. Just selline päikest täis lapsepõlvelõhn hõljub iga kord õhus, kui vahvleid küpsetada. Õhukesi, krõbedaid vahvleid, mida aeg-ajalt jäätisega täita, aga enamjaolt niisama süüa. Praktiliselt kõik inimesed, keda olen kohanud, lähevad elevile, kui tuleb juttu vahvlite valmistamisest ning iga kord on tunne, et valmistehtud tainaports ei ole piisav, alati tuleb vahvlitest puudu :)

Vahvlite, nende "õigete" vahvlite tegemiseks on vaja head vanakooli masinat, millel läikivmetalne korpus ja siiruviiruline juhtmesaba taga – olgu tegemist siis ESTA-2 või Volta’ga, peaasi, et oleks see ehe ja vana masin. Olen näinud peret, kus vahvleid küpsetati ka vaid pooleldi töötava masinaga (üks masinapool küpsetas, teine oli külm), kuna väidetavalt ei saavat tänapäevaste masinatega samalaadset tulemust.  Ja no neid, kes oma vanale masinale uut juhet taga ajavad, on samuti palju. On ju juhtme läbikärssamine tavapärane probleem, selle nahka läks ka meie peres olnud armas Volta masin. Õnneks saime sugulastelt teise masina asemele – rõõmu kui palju!

Kuidas küpsetada?

• Esiteks on vaja tainaretsepti. Nami-Namis on neid loomulikult mitmeid. Meie peres kasutatakse alati seda lihtsate vahvlite retsepti, aga teha saab ka näiteks piparkoogivahvleid  või neid krõbedaid vahvleid. Kõik vahvliretseptid Nami-Nami retseptikogus leiad siit.
• Vahvlitaina oluline komponent on või – ärge selle kogust naljalt vähendage, kui soovite head ja ehedat vahvlimaitset.
• Oluline on  lasta tainal seista, et jahu jõuaks paisuda.
• Et nõukogudeaegne vahvlimasin tööle saada, peab kontrollima, kas ta juhe ikka seinas olevasse pistikusse sobib – praeguseaegne "europistik" ei pruugi vana seadet vastu võtta. Õnneks müüakse poodides pikendusjuhtmeid ja pistikupesade üleminekuid, mis mure lahendavad.
• Lisaks on küpsetamise juures oluline, et masinat iga-paari vahvli tagant võiga määritakse. Mina võtan selleks tavaliselt võitüki kahvli otsa ja määrin kiirelt vahvlirauad üle. Sellesama kahvli abil eemaldan ka valmis vahvli ja keeran ta rulli.
• Tänapäevaste masinatega on sageli kaasas ka koonus, mille abil kuuma vahvli ilusaks tuutuks keerata saab, et hiljem jäätisega mõnus täita oleks. Samas, natukese harjutamisega saab seda ka ilma spetsiaalse vahendita teha.

Kas vana masin on parem kui tänapäevane?

Mina ütleks, et on jah. Vanad masinad valmistavad hästi krõbedaid õhukesi vahvleid (ESTA ja ESTA-2 suureruudulisi ja Volta väikseruudulisi, aga krõbedad ja õhukesed saavad nad igal juhul), tänapäevased ei ole üldjuhul sama tublid. On ka mul kodus uuema ajal õhukeste vahvlite tegemise masin, mis sai ostetud, kui vana aja masin katki läks, aga kahjuks küpsetab ta ebaühtlaselt, jättes osa vahvlist ikkagi liialt pannkoogise. Usun, et ka tänapäeval on olemas väga kvaliteetseid õhukesi vahvleid valmistavad masinaid, aga mina kahjuks veel ühtegi kohanud ei ole.

Aga kui mul kodus nõukogudeaegset masinat ei ole?

Vanu vahvlimasinaid liigub järelturul omajagu palju (sh ka selliseid, mis mitukümmend aastat vanad, aga täiesti kasutamata ja karbis), aga hinnad on suhteliselt krõbedad. Vana masinat ostes on alati ka risk, et miski kohekohe katki läheb, seega ei pruugi masinat kauaks olla. Olen ka näinud, et müüakse uusi, Venemaalt toodud masinaid, mis disainilt nõukogudeaegsete masinatega täpselt samad. Kas nad ka sama hästi töötavad, ma öelda ei tea.

Ja kindlasti on paljude inimestel töökorras masin kapis olemas :)

Loe veel:

• Vahvad vanad asjad - sõõrikukulp ja -dosaator
• Parim kink jäätisesõbrale!