Trenn on tervis, aga mitte parim valik kaalu alandamiseks

Ühiskonnas, kus istuv eluviis ja liigsöömine on pigem norm, tundub spordiklubi aastane pakett tihtipeale imerelv paisuva piha vastu ja kallima otsa jooksujalatsid geniaalne investeering, mis kaalunumbri mõne kuuga normi t(r)eenib. Aktiivne eluviis, sh regulaarne mõõdukas trenn, on otseloomulikult puhas tervis, parandab enesetunnet ja alandab mitmeid terviseriske, parandab vaimset võimekust ja on igati kasulik, aga füüsilise aktiivsuse tõstmine kaalualandusmeetodina on väheefektiivne ja halvimal juhul kahe teraga mõõk. Esiteks kulutab enamuse ööpäevasest energiatarbest baasainevahetus ja trenniga on seda kulu väga raske tõsta nii palju, et söömisharjumusi jäädavalt oluliselt muutmata kaalu kaotada või ebatervislikke söömisharjumusi kompenseerida. Meie kontrollile allub 100% s­­öödud kaloritest, aga ainult umbes 10-30% söödud kaloritest on võimalik trenni ja tavapärase päevase aktiivsusega nö tasa teha. Ja seegi on raske töö. Pealegi toimib see kompenseerimine kahtepidi. Inimesed kipuvad ülehindama trenniga kulutatud kalorite hulka ja suurema füüsilise aktiivsuse järgselt rohkem sööma ning rohkem puhkama. Teiseks tuleks arvestada, et trenni tuleks teha nii palju, et selle aktiivsustaseme juurde suudetaks pidama jääda pikaajaliselt, mitte ainult kaalu alandamise perioodiks. Seda seetõttu, et keha kohaneb suurema füüsilise aktiivsusega ja üritab kulutada vähem kaloreid, aga ei pruugi isegi mitmete aastate jooksul uuesti kohaneda väiksema koormusega. See tähendab seda, et kui mõõdukas füüsiline aktiivsus võib ainevahetust kiirendada ja kaalu alandamisele kaasa aidata, siis intensiivne trenn kaalu alandamise eesmärgil võib pikas perspektiivis ainevahetust hoopis aeglustada ja kui soovitud kaalunumber on saavutatud ning aktiivsus langeb, siis on vähenenud ka organismi ööpäevane energiatarve ning kaalu säilitamiseks võib inimene süüa veel vähem kui enne trenni ja kaalualandamisega alustamist oleks võinud. See, koos hormonaalselt suurenenud näljatundega, teeb kaalu säilitamise väga suureks väljakutseks. Ilmselt on see ka üks põhjustest, miks väga intensiivsele trennile ja näljadieetidele tuginevate võistlussaadete staarid harva oma saavutusi säilitada suudavad.

Trenn ei ole lahendus, vähemalt mitte parim lahendus, kuigi see mõtteviis aitab hästi müüa spordiklubide perioodikaarte ja suuremaid või vähem tervislikke toiduportsjoneid. 5-minutise söömisega võib edukalt nullida tunniajalise intensiivse trenni.  Füüsiline aktiivsus on vähemtähtis osa lahendusest. Tervislik kehakaal saab alguse köögist ja söögilaua tagant, restoranist ja vahepaladest (või nende puudumisest), igast söödud suutäiest ja väiksest toitumisotsusest.  Toitumine on kaalukontrolli A&O. Füüsiline aktiivsus on tervislik, lausa hädavajalik, aga elustiili püsiva osana, mitte esmase kaalualandusvahendina.