Põhjamaad on Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) palunud uuemate teadusuuringute valguses üle vaadata soovituslikud piirmäärad süsivesikute, sh eriti just lisatud suhkrute tarbimisele. Viimasega on EL tõenduspõhiste soovituste rongist kuidagi väga maha jäänud. Pöördumisele on alla kirjutanud Rootsi, Soome, Norra, Taani ja Islandi riiklike organisatsioonide esindajad. Nimelt soovitavad nii WHO, Põhjamaade toitumissoovitused kui ka mitmed riiklikud toitumissoovitused, sh Eesti omad, piirata lisatud suhkrute tarbimist maksimaalselt 5-10%-ni päevasest energiatarbimisest. EFSA on oma arvamust suhkruteemal viimati avaldanud 2010. aasta dokumendis, mis teadvustab küll suhkrute tarbimise piiramise vajalikkust, kuid lisatud suhkrutele süsivesikute hulgas eraldi piirmäära ette ei näe. Soovitusliku piirmäära seadmine omakorda võiks tingida ka toidu- ja joogipakenditel lisatud suhkrute sisalduse märkimise vajaduse. Kuidas sellest mitmelt poolt soovitatud 5-10% piirmäärast muidu ikka kinni pidada, kui enamuse lisatud suhkrutest sööb keskmine inimene ilmselt erinevate toodete koostises (nt "soolastes" kastmetes ja lihamarinaadides lisaks maiustustele, pagari- ja kondiitritoodetele ning magustatud jookidele), mitte ei kühvelda lusikaga valge suhkruna suust sisse või kohvitassi. Praeguse pakendimärgistuse juures ei võimalda suhkrusisaldus hinnata lisatud suhkrute kogust tootes, sest märgitud suhkrusisalduse sisse on arvatud ka töötlemata toiduainetes sisalduvad suhkrud (nt suhkrud puuviljades, piimasuhkur laktoos piimatoodetes jne). ELis praegu kohustust toidu- ja joogipakenditel lisatud suhkrute kogust märkida ei ole. Rahvatervise seisukohast oleks selline info pakenditel kahtlemata kasulik ja tarbija saaks teha teadlikumaid valikuid. Tootjate poolelt vaadatuna on ilmselt tegu ebamugava lisatööga.
EFSA esindaja on öelnud, et teemat käsitletakse septembris.
Põhjamaade pöördumise koos täpsemate põhjendustega leiab siit.