Kartul tõstab vererõhku?

Selge on see, et toitumismustrid mõjutavad olulisel määral osade haiguste kujunemise riski, olgu see 2. tüübi diabeet või kardiovaskulaarsed haigused või midagi muud. Loomulikult on täpsemate seoste mõistmiseks vaja  uurida põhjuslikke mehhanisme ja ainult assotsiatsiooniuuringutest ei piisa. Toitumise mõju tervisele on keeruline ja raskesti mõõdetav, ent kahtlemata ülioluline. Tavainimest ei aita kuigivõrd ka vastuoluline infoküllus üksikute toiduainete osas. Ometi aitab see uuemate avastuste üldise konteksti taustal teha mingeid järeldusi oma toitumise tervislikkuse kohta. Järgnev ei ole mõeldud sildistamaks kartulit tervislikuks või ebatervislikuks, vaid pöörab ühe laialt levinud juurvilja näitel veel kord tähelepanu sellele, et liialdamine ei ole tervislik. Kogemata on käesolev näide sel korral lihtsalt meie traditsiooniliselt toidulaualt ja neli portsjonit kartulit nädalas ei pruugi meile tunduda liialdamisena. Nõuannet süüa rohkem puu- ja köögivilja (va kartulit) tasub võtta tõsiselt, ka selle uudise valguses. Varem on kõrge glükeemilise indeksiga süsivesikutega, sh kartuliga liialdamist seostatud ülekaalulisusega.

USA teadlased leidsid mainekas BMJ teadusajakirjas avaldatud värskes uuringus, et täiskasvanute  pikaajaline rohke kartulisöömine kas siis keedetuna, küpsetatuna, pudruna või friikartulitena on  seotud suurema riskiga kõrgvererõhutõve kujunemiseks. Uuringusse kaasati kolme suurema pikaajalise uuringu valim 187000 uuritavaga. Võttes arvesse ka teisi riskitegureid selgus, et 4 ja enam portsjonit keedetud või küpsetatud kartulit või kartuliputru söönud naistel oli kõrgem kõrgvererõhutõve risk kui neil naistel, kes sõid kartulit vähem kui portsjoni kuus. Friikartulite söömine oli nii naiste kui meeste puhul seotud suurema riskiga ja kartulikrõpsud naistel riski oluliselt ei tõstnud. Meestel olid kartulikrõpsud paradoksaalsel kombel seotud isegi veidi alanenud riskiga. Huvitaval kombel võib tulemustest välja lugeda näiteks ka seda, et 4 ja rohkem portsjonit kartulit söövad inimesed olid keskmiselt füüsiliselt passiivsemad ja suitsetasid rohkem kui need, kes sõid kartulit vähem kui portsjoni nädalas.

Uuringu autorid arvavad, et selline seos võib tuleneda kartuli iseloomulikust kõrgest glükeemilisest indeksist ehk omadusest tõsta söömise järel kiiresti veresuhkrut hoolimata kartuli(koore) suhteliselt suurest kaaliumisisaldusest, mis võiks vererõhule teoreetiliselt vastupidiselt mõjuda.  Seetõttu peaks kartul ametlikes toitumissoovitustes ja menüüde planeerimisel olema käsitletud koos teravilja ja muude tärkliserikaste toiduainetega, mitte köögiviljana. Nii see, muide, meie Tervise Arengu Instituudi soovitustes ka on. Autorid soovitavad asenduste analüüsimisele tuginedes kõrgvererõhutõve riski vähendamiseks asendada ühe kartuliportsjoni päevas tärklisevaeste köögiviljadega.