Alles oli juttu sellest, et BPA asendused polükarbonaatplastikutes ei pruugi tervisele olla sugugi ohutumad kui BPA ise, sealhulgas toidunõudena kasutatava plastiku koosseisus. Põhjuseid plastikut vältida on aga veel.
Nüüd on Saksa teadlased avaldanud töö, mis käsitleb ftalaate, täpsemalt ühte neist (DEHP), millega inimene toidu kaudu põhiliselt kokku puutub ja näidanud, et see võib põhjustada ülekaalu ning mõjutab ainevahetust. Ftalaadid toimivad plastpolümeeride (näiteks polüvinüülkloriidi ehk PVC) tootmisel pehmenditena, muudavad materjali elastsemaks, vastupidavamaks, aga olles polümeeriga kovalentselt sidumata ka eralduvad teatud tingimustel materjalist, nö lekivad. Ftalaate kasutatakse ka kosmeetikatööstuses, liimides ja värvides jne. Need jõuavad inimese organismi pakenditest, sh osadest pakkekiledest toidu kaudu, läbi naha koos kosmeetikatoodetega või meid ümbritsevatest materjalidest hingamisteede kaudu. Mujalt, kui toidust satuvad ftalaadid organismi näiteks osade põrandakattematerjalide, plastakende –ja uste, „uue auto lõhna“, vakstute ja dušikardinate, mänguasjade jne kaudu. On pakutud, et efektiivne viis teadmatult ftalaate tarbida on süüa plastikpakendis rasvaseid toite nagu piim, juust, või, lihatooted. Ftalaatide lekkimisele aitavad kaasa orgaanilised lahustid ja kuumus. Epidemioloogilistes uuringutes on organismi suuremat ftalaatide sisaldust varemgi ülekaaluga seostatud, aga toimemehhanism oli selgusetu. Samuti on teada, et muuhulgas on ftalaadid reproduktiivtoksilised ja häirivad organismi hormonaalset tasakaalu.
Kõnealuses teadustöös jälgiti DEHP’i mõju metaboliitide tasemele hiirte veres. Katse näitab, et ftalaat mõjutab hiirte ainevahetust. Hiired, kelle joogivees oli ftalaati, kasvatasid rohkem kaalu. Eriti altid kaalukasvule olid emased loomad, mis võib olla seotud ftalaadi häiriva toimega normaalsele hormonaalsele talitlusele. Ftalaat mõjutas rasvhapete taset veres ja häiris glükoosi ainevahetust. Muutus veres ringlevate retseptorite muster ehk organismi võime ära tunda ja reageerida ainevahetuses olulistele signaalidele.
Euroopa liidus on ftalaatide sisaldusele erinevates valdkondades seatud piirmäärad ja ehk on ajakirjandusest silma jäänud, et näiteks mänguasju on turult kõrvaldatud nende piirmäärade ületamise tõttu. Peamiselt on plastikute osas ftalaatide lekkimisega probleem polüvinüülkloriidiga (PVC, taaskasutuskood 3). Kuigi nimest võiks seda eeldada, ei kasutata PET/PETE (taaskasutuskood 1) tootmiseks ftalaate ja kui vältida kuumust ning taara korduvkasutamist, peaks PET-pudelid, millesse on pakendatud enamus pudeliveest ja karastusjookidest, olema tervisele iseenesest üpris ohutud. Väärib siiski mainimist, et ilmselt ümbertöötlemisprotsessist pärit ftalaate on leitud ka PET-pudelitesse pakendatud jookidest – mida kauem säilinud ja mida väiksem pudel, seda rohkem ftalaate.
LOE VEEL:
Foorum