Toidu tervislikkus vs keskkonnasõbralikkus - mis loom on eetiline omnivoor?

Aktuaalsete kollaste pealkirjade valguses rahvusvahelises meedias, et salatisöömine võib keskkonnale olla kolm korda koormavam kui peekon, võib tekkida tunne, et mis see keskkonnateadlik toitumine siis üldse on. Uurimuses võrreldi tööstuslikuks tootmiseks  ja lauale jõudmiseks kuluvat energia (elekter, kütus) ja vee kogust ning kasvuhoonegaaside emissiooni. Tuleb välja, et riiklike soovituste kohaselt tervislikumalt toituma hakkamine suurendaks USAs oluliselt keskmise inimese ökoloogilist jalajälge. Universaalne soovitus on ju keskkonna säästmise nimel lihasöömist vähendada. Päris kindlasti ei ole see ei soovitus ega õigustus salatit menüüs peekoni vastu vahetada. Tuleb välja, et keskkonnateadlik toitumine on pea sama mitmetahuline teema kui tervislik toitumine.  Ei ole ühte õiget vastust, vaid see küsimus võiks toiduvalikute taustal pidevalt üleval olla. Esiteks on tervislik ja keskkonnasõbralik toitumine kaks üsna erinevat asja ja sama toit võib olla nii tervislik, aga keskkonnavaenulik kui ka ebatervislik, aga keskkonnasõbralik ja kõik muud võimalikud kombinatsioonid neist sõnadest. Lisame siia veel ka loomade kohtlemise toiduks tootmisel, veganite eetilise aspekti.  

Kulusid arvutatakse kalori kohta… Lõppkokkuvõttes kasvatame ja sööme me kaloreid. Osad toiduained on energiarikkamad ehk kaloritihedamad kui teised. Mida kalorivaesem üks toiduaine omasuguste seas on ja mida ressursimahukam tootmine (nt pommu, varsseller ja kurk), seda koormavam keskkonnale on seda kasvatada, sest oma energiavajaduse katmiseks peab inimene seda toitu rohkem sööma.  Nii tulebki välja, et kalori kohta tekib salati kasvatamisel rohkem kasvuhoonegaase kui seakasvatusel ja kirsside, mangode ning seente kasvatamiseks kulub rohkem vett kui mistahes mitteveelise eluviisiga liha kasvatamiseks. Ei saa üheselt öelda, et taimne toit on keskkonnasõbralik ja loomne keskkonnavaenulik. Ühegi toiduaine kasvatamine ei ole ökoloogiliselt neutraalne. Tuleb arvesse võtta, millise taimse või loomse toiduainega on tegu, kus ja kuidas see on kasvatatud.

Tervislik toit, mis on toodud kaugelt, ei ole keskkonnasõbralik. 

Mahepõllumajandus kulutab rohkem ressurssi, sh fossiilset kütust kui kaasaegses tähenduses tavapõllumajandus. Teravilja tootmisel sureb rohkem loomi kui rohumaaveise lihaks kasvatamisel, tihti lisaks tingimustes, mis poleks taimse inimtoidu tootmiseks optimaalsed. Küll, jah, on ühel suurel veisel ilmselt suurem nunnufaktor, kui oluliselt suuremal hulgal närilistel, lindudel ja selgrootutel. Paneb mõtlema, kas siinkohal on oluline hukkuvate loomade arv või mõõdetakse nunnufaktorit kilogrammides. Kas määravaks osutub liha/vere nägemise fakt või midagi muud? Tuttava taluniku vabalt siblivate kanade munade söömine ei põhjusta neile kanadele piina. Inimene on bioloogiliselt omnivoor, evolutsiooniliselt arenenud optimaalseks toitumiseks, mis sisaldab nii taimset kui loomset. Veganism on ideoloogia ja elustiil, mitte ainult toitumine ja täiskasvanud inimesel on igati õigus see valik teha. Tervislik toitumine veganina on võimalik, aga lihtsam on tervislikult toituda omnivooril kui veganil, kes peaks selleks olema oluliselt informeeritum ja rohkem planeerima, kompenseerima. Veganid tarbivad tihtipeale ka rohkem eksootilisi toiduaineid, mis omakorda on taunitav ökoloogilisest vaatevinklist. Mahe pole öko, vegan ei söö veretult – kuidas siis toituda nii, et säiliks tervis ja keskkond saaks säästetud ning loomad asjatult ei kannataks. Kuidas toituks eetiline omnivoor?

Eetiline omnivoor sööb valdavalt kohalikku ja hooajalist toitu, mitte eksootilist ja kaugelt toodut. Teda huvitab, kuidas tema toit on kasvatatud, töödeldud ja lauale jõudnud.  Ta eelistab  talvel hoidiseid või külmutatud köögivilja värskele importkaubale. Pealegi on külmutatu ilmselt ka tervislikum kui transporditud ja ladustatud või kunsttingimustes kasvanud värske. Ta loobub kunstvalguses südatalvel kasvanud kurgist ja hooajavälisest tomatist-maasikast ning eelistab võimalikult vähe töödeldud toitu. Ta ei vali võimalikult pika säilivusajaga kiiresti riknevaid tooteid (piimatooted, liha), kui tal on plaan need paari päeva jooksul ära süüa. Vastupidi – eetiline omnivoor valib koheseks söömiseks "kõlblik kuni" tähtaja lähedal toiduained ja väldib ning vähendab toidu raiskamist nii poes valikute tegemisel kui kodus kokkamisel. Ta eelistab väiksema ressurssikuluga lihaliike ökoloogiliselt kulukamatele  – kana, siga laudaveisele. Eelistab rohumaaveist laudaloomale. Eetiline omnivoor sööb loomset päritolu toitu pigem vähe, aga kvaliteetset ja teda huvitab, kuidas lihaloomi kasvatatakse ning kuidas saavad tema lauale munad ja piim. Mida need loomad sõid? Palju viibisid värskes õhus? Puurikanad või vabapidamisel? Ja vahe on palju rohkemas kui maitses, aga kui muu ei veena, siis maitse on tõesti erinev. Eetiline omnivoor teeb valikud oma toidueelarve piires ja siinkohal tuleb rahaline piir tihtipeale ette enne kui eetiline – valitakse odavamad kalorid, ebatervislikumad, ökoloogiliste kaalutlusteta. On kõrgemate institutsioonide asi riigi ja EU tasemel tagada seadusandlusega miinimumnõuded toidu tootmisele, mis tagab säästvad tootmisvõtted ja loomadele liigiomased elutingimused, sh toidu. Selles osas on meil veel väga pikk tee käia.  

Laias laastus on valida tervislikuma keskkonnavaenulikuma ja ebatervislikuma keskkonnasõbralikuma toitumise vahel.  See on lõivsuhe tervislikkuse ja keskkonnasõbralikkuse vahel ja igaüks teeb siin loodetavasti omad teadlikud kompromissid ning välistab vähemalt ebatervislikud keskkonnavaenulikud valikud. On asju, mida on toiduotsuste tegemisel lihtsam arvesse võtta kui teisi. On suhteliselt lihtne jätta ostmata kaugelt toodud toiduained, mis kasvavad hooajaliselt ka kohapeal. On raskem loobuda näiteks neist puuviljadest, mis Eestis üldse ei kasvagi, kuid ometi saab eelistada Euroopa hooajalist toodangut kaugemalt kohale lennutatule. Mahe vs mittemahe – pigem kohalik mittemahe, kui kaugelt toodud mahe. Kui mahe, siis toetagem kohalikku talunikku. Oleks ilmselt keskkonnasõbralikum süüa rohkem teravilja ja tärkliserikkaid köögivilju, aga tervislikum on hoopis tarbida rohkem muud puu-ja köögivilja.

Keskmise inimese puhul on kasulikum nii tervisele kui keskkonnale süüa kõike natuke vähem. Ja mitte ainult süüa vähem, vaid ka vältida toidu raiskamist, nii poes kui kodus.

Foto: Adobe Stock