Toiduga liialdamisest tingitud raskustunne kõhus, väsimus ja kõrvetised või ootamatud numbrid esimesel jaanuaril kaalule astudes on asjad, mis on vältimist väärt, et pidu täiel määral nautida. Täiskõhust oigamine ei ole kompliment kokale, vaid näitab sööja vähest terviseteadlikkust ja enesekontrollioskust. Halba enesetunnet ja kaalutõusu ei põhjusta mitte traditsiooniline ja üsna rasvane pühadetoit, vaid just liiga palju söömine ja mitte ainult või niivõrd rasva, vaid ka süsivesikutega liialdamine. Tegelikult kehtivad ka pühadelaua ääres samad tõed, mis igapäevaselgi söömisel. Kuidas toiduga liialdamist siis vältida?
Me ei ela enam pideva defitsiidi ajal, kui rikkalik laud oli staatuse küsimus. Aina tähtsam on hoopis kvaliteetne tooraine ja raiskamise vältimine. Tee vähem, aga paremini. Arvesta koguste planeerimisel sööjate arvuga ja väldi liigsete jääkide tekkimist, mida hiljem riknemise ära hoidmiseks mitu päeva tarbida tuleb. Arvesta ka, et õhtu otsa laual seisnud toidu jäägid ei sobi enam näiteks külmutamiseks.
See tekitab mingi ootuse ja planeerimine aitab tarbitavad koguseid kontrolli all hoida.
Joo klaas-paar vett umbes pool tundi enne lauda istumist. See vähendab isu. Samuti ära unusta joomist söömise ajal. See, et söömise ajal pole mõistlik juua, on müüt. Väldi mahlu ja morsse. Nii saad toidu maitset paremini nautida ja pääsed suhkrukaloritest. Rohke veejoomine on topeltkasulik, kui tarbid peolauas ka alkoholi. Alkoholiga toimuvad protsessid ainevahetuses vajavad palju vett ja vedeliku tarbimine aitab olulisel määral ennetada hommikust kehva enesetunnet.
Kui igapäevase söömise puhul on mõistlik näksimist vältida ja toidukordade vahel mitte süüa ning ilma näljatundeta sööma üldse mitte asuda, siis enne peolauda istumist võib suure nälja korral olla mõistlikum selles osas erand teha. Isu vähendab enne pidusööki tarbitud pisike valgu- ja rasvarikas snäkk (mitte maiustus või pagaritoode), näiteks tükike juustu või mõned pähklid.
See tähendab, et nii külmas lauas kui prae ning magustoidu puhul tõsta portsjon taldrikule valmis, söö aeglaselt ja ära tõsta jooksvalt juurde. Arvesta ka järgnevate käikudega ja serveeri endale pigem veidi vähem, kui arvad vaja minevat. Vali, mida tõesti soovid süüa, mitte ära võta kohustuseks kõike maitsta – tee seda teadlikult. . Juurde tõstes, eriti seltskondliku suhtlemise käigus, kaob igasugune kontroll koguste üle. Samal põhjusel ära näksi näiteks kõndides või vesteldes puuvilju – ka see on toit.
Kui see su maitse-eelistustega vähegi sobib, siis võid jälgida, et tärkliserikas lisand nagu kartul, pasta või riis ei moodustaks enamust portsjonist ja vähemalt pool söödavast võiks olla puu-ning köögivili, väiksem osa tärkliserikas lisand ning loomne või taimne valguallikas (liha, kaunviljad jne). Kartulis ei ole otseselt midagi halba, aga rohke tärklise või suhkru ja rasva kombinatsioon on see, millega paljudel on raske piiri pidada. Magustoidu puhul eelista väikest intensiivset ampsu suurele portsjonile lahjemana tunduvale magusroale. Pisem tükk midagi tõeliselt nauditavat rahuldab paremini magusaisu ja lahjemana tunduva magustoidu toiteväärtus võib olla petlik ning oht üle pingutada suurem.
Olgu see patt siis maksimaalselt nauditav, mõistlikus koguses.
Anna kehale võimalus pausideks. Nii suudad ka isu paremini kontrollida, sest täiskõhutunne saabub õigel ajal. Olenevalt üritusest tantsi, suhtle, käi end korrastamas, paku end appi lastega tegelemisel vms. Leia tegevust söögilauast kaugemal. Söömine pole loodetavasti siiski ühegi pühadepeo põhieesmärk.
Artikkel ilmus 2015. aastal.