Kas piim ja kaltsium siis ikka teevad luud tugevaks?

Piim on kahtlemata väärtuslik toiduaine, aga kui palju seda sööma peaks? Seni on piimatooteid soovitatud tervisliku toitumise osana eelkõige kaltsiumiallikana ja osteoporoosi ning luumurdude vältimiseks, lisaks valgud ja tervislikud rasvad, aga juba pikemat aega viitavad erinevad uuringud sellele, et kaltsiumiallikana on piim selgelt üle hinnatud. Või õigemini on üle hinnatud toiduga saadava kaltsiumi roll luude tervisele. See ei meeldi otseloomulikult piimatootjatele, küll aga võib olla kõrva taha panemist väärt infokild teadlikule toitujale. Ka ametlikud toitumissoovitused erinevates riikides muutuvad ja liiguvad üha enam tõenduspõhistele alustele, puudutagu see siis loomseid vs taimseid rasvu, teravilja vs puu- ja köögivilja osakaalu menüüs või piimatooteid ja pole kindel, et meil siin ka 10 aasta pärast nii palju piima juua soovitatakse kui täna. Päris kindlasti ei ole lehmapiim asendamatu osa tervislikust toitumisest, vaid lihtsalt üks võimalikest tervislikest valikutest. Näiteid leiab üsna lähedalt – näiteks on universaalselt tervislikuks peetav Vahemere dieet üsna piimatootevaene ja söödavad piimatooted on hapendatud, eelkõige jogurt ja juustud. 

Varem on uuringute tulemused piima osas olnud vastuolulised, aga see oli aasta eest, kui mitte kaugel Ameerikamaal, vaid siinsamas Euroopas, "ajalooliselt piima joovas" Rootsis näidati mainekas ajakirjas avaldatud pikaajalise ja suure valimiga (üle 100 000 inimese) uuringus, et suurem piimajoomine ei vähenda luumurdude riski. Luumurdude vähenemise ja üldise madalama suremusega olid üsna nõrgalt seotud hapendatud piimatooted (näiteks jogurt ja juustud). Mitte ainult, et rõõsa piima joomine ei vähendanud luumurde, vaid rohkem piima joovatel naistel esines luumurde veidi rohkemgi võrreldes vähem piima joovate naistega. Enamgi veel, näiteks naiste hulgas, kes jõid üle 3 klaasi piima päevas, oli üldine suremus suurem kui neil naistel, kes jõid alla ühe klaasi piima päevas. Meeste puhul kehtis suremuse osas sama tendents, aga nõrgemalt. Seda seletatakse laktoosis sisalduva galaktoosi toimega organismis ja seetõttu suurenenud oksüdatiivse stressi ning põletikuliste reaktsioonidega regulaarsel piima tarbimisel. Vastavad biomarkerid olid suuremate piimajoojate veres ja uriinis ka kõrgenenud näiduga.

Siit võiks teha järelduse, et rõõsa piima joomisest pole luude tervise aspektist kasu ja kui üldse, siis võiks tervise huvides tarbida hapendatud piimatooteid.

Veelgi laiemalt käsitleb toidust saadava kaltsiumi rolli värskelt BMJ’is  avaldatud uuring, milles vanemate täiskasvanute andmete analüüsist järeldub, et kaltsiumi söömise suurendamine toiduallikatest ei paranda luude tervist ja seda ei peaks soovitama luumurdude ennetamiseks. Toidulisandite puhul on kaltsiumi mõju luude tervisele parima juhul nõrk ja andmed on vastuolulised ega kinnita kaltsiumilisandite olulist luid tugevdavat toimet. Sealjuures ei avastatud tegelikult mitte midagi uut, vaid analüüsiti koos juba olemasolevaid avaldatud andmeid. Praeguste soovituslike päevaste kaltsiumi koguste juures peaks enamus vanemaid inimesi kaltsiumit toidulisandina juurde võtma või muutma oluliselt oma toitumist. See aga ei ole mõistlik ja tuleb välja, et ka mitte tõendatult efektiivne. Veelgi enam, kaltsiumilisanditel on ebasoovitavad kõrvaltoimed, näiteks seedehäired ja suurenevad kardiovaskulaarsete haiguste riskid ning neerukivide esinemissagedus, mistõttu pole nende laialdane kasutamine vanematel täiskasvanutel potentsiaalset kasu ja kahju proportsiooni arvestades mõistlik.

Ka on varem näidatud, et teismelisena piima joomine ei enneta puusaluu murde vanemas eas, pigem meeste puhul hoopis suurendab seda riski.