Looduslikult värvitud martsipan

Kuidas looduslike vahenditega martsipani toonida? Martiina Anni selgitab. 

Praegusel ajal on poodides saada erinevat värvi martsipani, samuti suurel hulgal toiduvärve. Ja kuigi osad neist on looduslikud, on paljud müüdavad värvid (ja valmisvärvitud martsipan) kunstlikud ning ei sisalda tervisele kasulikke aineid. Samal ajal on tegelikult üpriski lihtne kodusolevate, looduslike vahenditega martsipani värvida.

Üldised tähelepanekud ja soovitused:

• Martsipani värvimiseks ja sellest kaunistuste tegemiseks on soovitav kasutada mandlitest tehtud martsipani. Selle kvaliteet on parim.
• Looduslikud värvijad annavad peaaegu kõik martsipanile veidike maitset juurde, aga ei midagi sellist, mis häirima jääks. Magus martsipani maitse jääb igal juhul kõigest üle. Mõnel juhul teebki martsipani lisamaitse tordi huvitavamaks.
• Vedelad värvid (mahlad) teevad martsipani vedelamaks. Et martsipani ikka kenasti voolida saaks, tuleb juurde lisada tuhksuhkrut. Samuti aitab martsipani mõneks ajaks külmkappi panek-see teeb samuti massi tahkemaks.
• Pulbrilised värvid teevad martsipani tahkemaks. Et mass ei saaks liiga tahke ja ei hakkaks murenema, tuleb lisada tilgake vett. Sealjuures seda tõesti tilgahaaval tehes, muidu võib mass liiga pehme saada.
• Meeles peab pidama, et värsked marjad annavad tõenäoliselt veidi teist tooni, kui need samad marjad sügavkülmutatult ja siis sulatatult või need marjad mahlaks/moosiks tehtuna.

Roosa/lilla värvikategooria

Roosade toonide kategoorias on parim värviandja punapeet. Martsipani värvumiseks läheb vaja pisikesi koguseid toormahla ja varieerides kasutatava mahla hulka, saab teha erineva intensiivsusega roosasid toone. Proovisin värvida ka kirsimahlaga ja jõhvikamahlaga, aga need andsid väga heleroosa tulemuse (mida oli punapeediga palju kergem saavutada).

Arooniamahlaga sain suhteliselt kena lilla tooni. Seda saab edukalt teha ka mustikaga.

Roosa/lilla värvi saavutamiseks kasutatud mahlad martsipanile erilist maitset külge ei jätnud. Seega võib julgesti kõiki kasutada ka suurte pindade katmisel.

Kollane
Kollases kategoorias on tugevateks värviandjateks safran ja kurkum. Mõned safraniraasukesed lahustada paari tilga veega ja saab jumalikku kollast mistahes toiduaine värvimiseks. Kurkumiga on veel lihtsam- saab lihtsalt pakist paraja näputäie pulbrit võtta.

Safran jätab martsipanile suhteliselt kange maitse juurde. Aga see ei häiri ja on hea. Kurkumist jääv maitse on vürtsikas ning ei pruugi igale sööjale meeldida. Seega soovitan kurkumit kasutada pigem väikeste detailide värvimisel.

Safranilahust punapeedimahlaga segades saab teha oranži. Kuigi mina sain pigem roosakas-oranži. Eks see ole värvilahuse timmimise küsimus ka.

Veel andis hea tulemuse porgand. Safranist oli see küll palju heledam kollane, aga siiski tuntav kollane. Seega saan ka seda soovitada.

Roheline

Suurepärane rohelise tooni andja toidumaailmas on matcha tee. Sellega on taas lihtne toimetada, kuna matcha on peene pulbri kujul ja värvimine käib lihtsalt.

Aga väga kenasti saab kasutada ka spinatit. Spinati abil saab mistahes rohelise astmega martsipani, vaja vaid püreestatud spinatilehtedest vajalik kogus mahla välja pigistada. Spinatit on müügil ka pulbrina, otsida tasub ökopoodidest.

Spinatimahla safranilahusega segades sain teha kena ja erksa kollakasrohelise värvi.

Rohelist püüdsin saada veel peterselli abil, aga petersellilehtedest tuleb mahla palju vähem, kui spinatist. Seega soovitan eelistada spinatit.

Spinat martsipani maitset eriliselt ei muuda. Matcha jätab tugevama maitse. Seega suurte pindade värmisel soovitaks mina kasutada spinatit.

Pruun
Pruunides toonides valitseb kakao. Erineva koguse kakaopulbriga saab teha eri toone pruune. Lihtne ja mõnus. Sealjuures tuleb ikka kasutada peenikest magustamata kakaod, nagu näiteks "Meie mark", mitte suhkrut sisaldavaid kakaojoogipulbreid.

Must

Musta martsipani tutvustas eestlastele Thredahlia, kasutades värviks söetabletti. Söetablette on lihtne kasutada – tuleb need ära uhmerdada, kuniks saab peene musta pulbri. Ja siis sellega martsipani värvida, kuniks süsimust toon saavutatud on. Korraliku süsimusta saavutamiseks kulub päris palju tablette, seega soovitan neid ikka mitu lehte varuda, kui suurem musta värvi tordi tegemine ees on.
Hallid toonid saab ka muidugi kõik söetabletiga teha, vaja lihtsalt vähem pulbrit kasutada.

Martsipani maitset söetablett ei muuda.

Sinine

Sinise värvitooni saavutamiseks kasutasin kuivatatud rukkililleõisi, mille koos tsipakese tuhksuhkruga köögikombaini väikeses veskis võimalikult peeneks jahuks jahvatasin. Seejärel lisasin tilgakese vett, segasin sinise jahu pastaks ning töötlesin martsipani saadud pastaga siniseks.

Martsipan jääb küll tsäbruline, kuna lilleõied ei ole lahustuvad, aga sinine toon jääb kena.

Maitselt jääb rukkilillega värvitud martsipan heinamaitseline. Natuke võõras, mistõttu väga suuri pindu ma nii värvida ei soovita. Aga pisemate detailide puhul maitse häirima ei jää.

Martsipanile maalimine

Kõiki eelnimetatud värve saab kasutada ka martsipani peale maalimiseks. Tuleb lihtsalt pulbrilisest värvist teha vesilahus, mahladega saab kohe maalida.

Mida veel kasutada?

Naturaalseid värviandjaid on lisaks eelmainitule ju palju rohkem veel. Proovida võiks näiteks vaarikat, maasikat ja granaatõuna, et teha roosat tooni. Kuivatatud kassinaeri õisi, et saada sinist. Erinevaid rohelisi taimi (miks mitte nõgest!), et saada rohelise alatoone.

Öko- ja talupoodides on müügil palju marjajahusid (mustsõstra-, pohla- ja astelpajujahu), mis annavad kenasid (kohati veidi kirjusid) toone.

Ja kuigi alternatiive kakaole pole nagu väga mõtet otsida, kuna kakao on enamasti kõigil kodus olemas, usun, et huvitava tooni (ja maitse) annaks ka lahustuva kohvi pulbri kasutamine.

Variante on palju-palju, tasub vaid fantaasial lennata lasta ja katsetada!