Merihumur ehk lihav soolakann ehk paksulehine liivakann ehk udaralilled.
Mereranna taim, mis kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Paksude lihakate lehtede-varte ja tugeva juurestikuga sukulent. Merihumuri lehed on ülaltpoolt vaadates väga korrapäraselt ja ilusasti nelja reana asetunud ning lehed on veel kahekaupa alusel kokku kasvanud.
Söödavad on nii merihumuri lehed kui ka seemned. Merihumuri võrsed ja lehed sisaldavad rohkelt A- ja C-vitamiine, neid võib kasutada sarnaselt teistele rohelistele lehtköögiviljadele nii toorelt kui ka kuumtöödeldult. Merihumurit võib sarnaselt kapsale hapendada. Islandil lisatakse merihumurilehte lõssile ja fermenteeritakse joogiks.
Põhjamaades kutsutakse merihumurit hellitavalt ka "rannakurgiks", sest maitselt meenutab ehk tõesti veidi kurki.
Merihumuri väikeseid seemneid on küll raske korjata, aga neid võib kasutada roogade kaunistamisel või jahvatada peeneks ja lisada jahudele.
Väike valik retsepte ja inspiratsiooni siin ja seal:
Foorum