Kasemahla korjatakse kevadeti, seni, kuni kased hiirekõrva lähevad. Kõige maitsvamaks peetakse arukase mahla; samuti kuivemates ja kõrgemates paikades kasvavatelt kaskedelt saadud mahla(vesisel pinnasel kasvanud kase mahl pole nii magus). Eesti rahvameditsiinis arvati kasemahlal olevat ravitoime tervenisti 101 haiguse vastu. Ka aitab kasemahl organismist kahjulikke aineid välja viia. Kasemahl sisaldab C- ja PP-vitamiini, karotiini, suhkruid, rauda, õunhapet. Rahvaravis teatakse kasemahla kui head neeruturgutit, kevadisi mahlakuure soovitatakse reuma, podagra ja lihaspinge korral.
Ettevaatust neeru- ja põiekivide puhul: mahlajoomist tuleks alustada väikestest kogustest, mitte üle ühe klaasi korraga, sest kasemahl sisaldab aineid, mille toimel lahustuvad fosfaat- ja karbonaatsooladest tekkinud kivid ja organismis võib tekkida liiga äge reaktsioon. Värskena püsib kasemahl külmkapis 2-3 päeva, kuid hapendatud ja konserveeritud kasemahla saab tarvitada aastaringselt. Valik
kasemahla sisaldavaid retsepte Nami-Nami retseptikogus.