Raud

Raua tähtsus: * kuulub hemoglobiini koostisesse, osaledes hapniku viimisel kopsudest kudedesse, et tagada organismi normaalne elutegevus, vajalik vereloomes, kasutatakse heemi ja müoglobiini sünteesiks, * on paljude ensüümide komponent, * suurendab vastupanuvõimet stressile ning haigustele, * vähendab väsimust ning tagab naha normaalse värvuse. Raua imendumist soodustab L-askorbiinhape, aga raud ise mõjub L-askorbiinhappe imendumisele halvasti. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: * lastel vähenenud tähelepanuvõime, häired intellektuaalses arengus, * täiskasvanutel väheneb füüsilise töö tegemise võimet, * väsimus, naha kahvatus, aneemia, kõhukinnisus. Raua imendumist soodustab vitamiin C, takistavad täistera- ja kaunviljades leiduv fütiinhape, tees, kohvis ja punases veinis leiduvad polüfenoolid ning piimasaadustes sisalduv kaltsium. Liigtarbimine Pikaajaline raua ületarbimine võib olla toksiline maksale, pankreasele, südamele, rakutuumadele, tõsta riski infektsioonidele. Pikaajaline raua liigtarbimine võib põhjustada seedehäireid. Praegu on teoksil uuringud kinnitamaks hüpoteesi, et raua liigtarbimisel on seos mõnede krooniliste haigustega (vähkkasvajad, südamehaigused) tänu oksüdatiivsetele mehhanismidele. Allikad Toidus on raud kahel kujul - heemi raud, mida leidub hemo- ja müoglobiini sisaldavates toiduainetes (absorptsioon 15-45 %) ja mitte-heemi raud, mis pärineb tera- ja aedviljadest (absorptsioon 1-15 %). Parimateks rauaallikateks on loomse päritoluga toiduained: liha, maks, munakollane. Lisaks leidub rauda ka rohelistes köögiviljades ja täisteraviljas. Tihti on teraviljatooted (hommikuhelbed jms) rikastatud rauaga. Allikas: TTÜ Toiduainete Instituut