piim

Piim on emasimetajate piimanäärmeist järglaste toitmiseks erituv nõre. Kõige rohkem tarvitatakse lehmapiima, vähem mära-, kitse-, lamba-, eesli-, pühvli-, põhjapõdra- ja kaamelipiima. Lehmapiim koosneb rohkem kui 100 ainest. See sisaldab u 88% vett, milles on lahustunud suhkur, mineraalained, vitamiinid jm ained, ning 3-4% piimarasva, milles on lahustunud A-, E-, D- ja K-vitamiin, kolesteriin ja letsitiin. Valku (kaseiini, albiine ja globuliine) on lehmapiimas 2,5-5%, piimasuhkrut (laktoosi) 4-5%, mineraalsooli ja mikroelemente 1%. Piim sisaldab peaaegu kõiki loomseid ensüüme ja vitamiine, immuunkehi, hormoone (prolaktiini, follikuliini, adrenaliini, insuliini jm). Täisväärtuslik looduslik toit. Piimast tehakse võid, juustu, kohupiima, kefiiri, jäätist jm. Eestikeelset kirjandust piima kohta: H. Jänes "Piim ja tervis" (1971) L. Petti "Piimatooted laste toidulaual" (1980)