greip

Greip ehk kreebu (parem kui greipfruut). Troopilise greipfruudipuu vili, üsna hiljuti aretatud tsitruseline. Esmakordselt mainitakse greipi 1700ndatel aastatel Puerto Ricos, Euroopasse jõudsid greibid Florida kaudu 1910. aastal. Greip on arvatavasti apelsini ja pomeli ristand. Greipe on kahte sorti - heledaid ja punaseid nn verigreipe - mis erinevad teineteisest viljaliha ja koore värvi, maitse, kuju, koore paksuse ja seemnete hulga poolest. Hele greip on valkjaskollase viljaliha ja koorega, verigreip roosaka koore ja viljalihaga. Verigreibid on heledast greibist magusamad. Hapuka maitse tõttu sobivad greibid hästi hommikusöögiks või eelroaks. Kõige parem on süüa greipi poolitatult lusikaga, ent greibi viljaliha sobib ka salatitesse ning külmpressitult mahlaks. Säilita 4-6˚C juures. Keelesoovitus: kollaseid mahlakaid mõrkjasmagushapusid vilju on nimetatud greipfruudiks, keeleliselt lihtsamad on greip või kreebu. Seega on õiged nii greibijook, greibimahl, greibitoonik kui ka kreebujook, kreebumahl, kreebutoonik.