mustjuur

Mustjuurt on viljeldud köögiviljana umbes 1700. aastast alates. Mustjuur on väga maitsev ja väärtuslik köögivili, ent Eestis vähelevinud. Väga kõrge toiteväärtusega, sisaldab provitamiini A, B1 ja E vitamiini, kaaliumi-, kaltsiumi-, fosfori-, raua- ja naatriumiühendeid. Mustjuure võib paigutada delikatessköögiviljade hulka nagu spargligi. Väliselt (kujult), muide, meenutab mustjuur väga aed-piimjuurt, aga erinevalt piimjuurest on mustjuur väljast must ning taksonoomiliselt on tegemist täiesti erinevate köögiviljadega. Juurvili on väga maitsev toorelt süües, näit riivitult ja vähese majoneesi või sidrunimahlaga maitsestatult. Rohkem tarvitatakse mustjuurt keedetult või hautatult. Pärast keetmist või pehmeks aurutamist eraldub koor kergesti. Toorelt kooritud juur muutub kiiresti tumedamaks, kui teda kohe ei piserdata hapu mahla või äädikalahusega. Tumenemist vältib ka jahus veeretamine. Mustjuurt kasutatakse lisandina liharoogade juurde, ka ühepajatoitudes porgandi, selleri, sibula jt. köögiviljadega. Keedetud juurviljadest võib valmistada ka maitsvaid salateid porgandi, õunte ja singitükikestega jne. Säilitada jahedas, 2-5 soojakraadi juures. Loe ka Aive Luigela artiklit Mustjuur on delikatess (Terviseleht 28/2001).