400 g tahkemat leiba
1.5 l vett
2 dl rosinaid
1-1.5 dl suhkrut
tükk kaneelikoort
2 dl jõhvikamahla või muud haput mahla
Tükelda leib ja leota seda vees. Pane leib koos leotusveega keema ja keeda pehmeks. Hõõru läbi sõela ning pane saadud ühtlane leivapüree potti tagasi. Lisa segule pestud rosinad, kaneelikoor ja suhkur ning maitsesta hapu mahlaga. Kuumuta keemiseni ning lase paar minutit podiseda.
Tõsta leivasupp tulelt, eemalda kaneelikoor ja lase jahtuda.
Pildi tegi Kaare.
Poovisin järgi, väääga maitsev tuli! Mina ei viitsinud sõelaga jamada, lasin saumikseriga ühtlaseks massiks. Aitäh!
Mmmmmm.... fantastiliselt hea.... Kasutasin vana leiva asemel riivleiba (igas suuremas poes olemas) ja nii oli valmistamine ülilihtne.
Tegin elu esimese leivasupi selle retsepti järgi ja mis ma võin öelda.. supper lihtsalt.. ja ma ei saa öelda et ta nüüd vedelam jäi..täpselt selline, et saab piimaga ka süüa :)
Tõesti väga hea supp tuleb. Leidsin ka poest lastele mõeldud kõrrega 200 ml jõhvikamahla, nii ei pidanud ka mahla ülejääkide kasutamise osas pead murdma :).
Nu päris päris vedel supp tuli selle retsepti järgi, ma soovitaks kindlasti vähem vett kasutada või siis rohkem leiba potti manustada:)
jõhvikamahl kõlbab ka pärast niisama juua!!!
Ei või olla!!!
vedel aga hea supp tuli!
Hyvää oli, kiitos :)
Mina jätan ka veidi paksema, ja ka sõelaga ei viitsi jännata. Veidi tükiline tekstuur ongi just hea. Ja ka kuivatatud ploomidega rosinate asemel tuleb väga maitsev.
Rosinatega on maitsvam.
No mul tuli kull parajalt paks aga vaga läila... eitea kas asi leivas voi mahlas aga vat ei tulnud nii hea kui siin koik eespool kiidavad. Ilmselt on viga hoopis Minus :-(
Mina panin liitri vett, sellest hoolimata jäi väga mõnus, meie sõime hapukoorega.
Lemmik juba lapsepõlvest! Maitse oleneb kindlasti ka leivast - mõni ju päris magus jne. Tuleb teha oma lemmikleivast :)
..kasutage supi segamiseks kartulipudru tambitsat, sellega saate tükkidest lahti. Tambid ja segad.
See, kas tuleb paks või vedel sõltub ka leiva niiskusastmest. Kui mul on leiba palju saanud ja seisma jäänud, murran tükikesteks enne kui hilja =) ning jätan päevaks-paariks kuivama. Kuivanud leivale lisan vett nii palju, et potis vesi leivaga tasa oleks ja jätan pooleks päevaks tõmbama. Kui leib on vee ilusti sisse imenud - segan. Kui vaja lisan vedelikku. Pigem vähem, kui üleliia. Vedelikku lisada saab ju ka keetmise ajal. Ära võtta keeruline. Arvestan sellega ka, et nagu öeldud, supp läheb jahtudes paksemaks. Kuivatatud leiva eelis on ka see, et teen leivasuppi siis kui tahan, mitte siis, kui vaja leib raiskuminemisest päästa. Ja kuivatada saab kasvõi kahe viilu kaupa. Erinevad leivad koos töötab supi sees väga hästi.
Keegi oskab nõu anda et milline leib soome poest sobiks?
Reissumies. Tositumma on väga hea.
Minu laste vaieldamatu lemmik. Lasteaiaealine armastab piimaga, suurtele lastele meeldib hapukoorega.
On lihtsalt armas ja lemmik magustoit. Alati oodatud.
Ideaalne magustoit, et seisma jäänud leib ära kasutada! Lemmik hapukoorega.
On kohe mõnus magustoit olnud kogu elu.
Juhtus olema greibimahla-tuli väga meeldiva pikantse maitsega, maitseained täiendasid üksteist. Tegin täpselt retsepti järgi. Vedel jäi küll.
Tegin kunagi ammu leivasuppi vanaema õpetuse järgi (vanaema oli kõrval), aga sedapuhku ei hakanud vanaemale helistama, sest tal kõrvakuulmine üsna kehv. Enam-vähem teadsin, kuidas teha, aga igaks juhuks otsisin retsepti ka kõrvale. Leidsin selle. Päris üks-ühele ei teinud (jätsin rosinad välja ja mõõdudsaid vaid silma järgi, kuna punasõstrasiirup on juba ise suhkruga, lisasin vaid natuke suhkrut juurde, rosinaid meil ei armastata ja jätsin need ka välja), kuid varasemalt näiteks kaneeli pole ma kunagi lisanud, seekord siis lisasin veidi ka kaneeli, sedapuhku siis küll jahvatatud kujul sutsuke. Igaljuhul mulle just vedelam meeldibki ja valmis sai imehää :P
Kahjuks ei ole enam sellist leibagi poes millest leivasuppi teha.
Leivasupp
Klassikaline Eesti magustoit, mille valmistamisel annab edukalt ära kasutada tahket rukkileiba. Serveeri niisama või rõõsa koore, piima või hapukoorega.