Sussukas
Abikokk 2008-10-23 16:07:18 |
Otsisin ja otsisin, kuid ühtegi sööki ma siit ei leidnud selle puhuks. Meil lasteaias tehakse sellepuhul pidu ja vanematel paluti roogi kaasa teha. Minule jäi soolane toit.
Mardipäev
Mardipäev BERTA jutu järgi
WIKI
Seega panen üles paar retsepti. muide- silguvormi võiks ka nami retseptide hulka panna :D Seda ma alguses otsisin ja jõudsin tagasi kadripäeva juurde.
DELFI
BERTA
WIKI
Mustikakuklid (u 20 tk)
1,5 kl piima
väike pakk pärmi
½ kl suhkrut
½ tl soola
3 sl õli
½ kg täisteranisujahu
2 muna
1,5 kl mustikaid
määrimiseks muna (või piima)
Hõõru pärm suhkruga vedelaks, lisa leige piim, sool, õli ja järk-järgult jahu. Lase kerkida ja sega juurde sügavkülmutatud mustikad (võib ka teisi marju).
Veereta kuklid ja lase küpsetuspaberiga plaadil kerkida, määri muna või piimaga. Küpseta kuumas ahjus 15–20 minutit. Võid valmistada kuklid ka odrajahust, mida tuleb võtta 1 kl jagu rohkem.
Tangu-kõrvitsapuder
0,75 kl õunamahla
3–4 kl vett
1 kl kõrvitsakuubikuid
2,5 kl odra- või nisutangu
1 sl õli
soola
Kuumuta vesi keema, lisa õli, sool ja õunamahl ning külma veega pestud tangud. Keeda aeglasel tulel ja sega aeg-ajalt. Kui vesi on tangudesse tõmbunud, lisa segades kõrvitsakuubikud. Rohkem ära sega. Keema hakkamisel tõsta pliidi servale lõplikult valmima, kata paksu froteerätiga.
Pudru kõrvale võid serveerida paksu piima- või lihakastet. Joogiks sobivad nii piim, pett kui hapupiim.
Silguvorm
1 kg räimi
1,5 kg kartuleid
1 suur sibul
2 küüslauguküünt
3 sl võid
2 muna
1 1/2 kl piima
soola, pipart
maitserohelist
Puhasta väikesed räimed sisikonnast ja eemalda pea. Kartulid lõika viiludeks. Haki sibulad ja küüslauk, sibul hauta kergelt võis. Määri ahjuvorm võiga ja pane sellesse kihiti kartulid, räimed (luudega!), hautatud sibul ja hakitud küüslauk.
Vahekihtidesse riputa soola ja maitseaineid. Alumine ja ülemine kiht olgu kartul.
Klopi lahti munad, lisa piim või kohvikoor ja sega. Muna-piimasegu vala vormi, peale pane võitükikesi. Küpseta 200kraadises kuumuses umbes 40 minutit. Serveeri rikkaliku maitserohelisega. Kui tegemist on suurema kalaga, tuleb see luudest puhastada.
Odrajahu(-manna)vaht
3 kl vett
1 kl suhkrut
1,5 kl haput mahla
1 kl jämedat odrajahu või -mannat
Kuumuta vesi keema, lisa suhkur ja mahl. Jahust valmistades sega see vähese külma veega ja lisa keevasse vedelikku. Manna võid sõristada otse keevasse vedelikku. Tükkide ärahoidmiseks sega vispliga.
Lase veidi jahtuda ja vahusta soojalt. Serveeri jahtunult rõõsa piima või koorega. Vanad inimesed on väikesed sellepärast, et neil on väikesed kepid |
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2008-10-26 20:46:44 |
Sussukas:
Esmalt suur aitäh teema tõstatamise eest, Sussukas! Kui ma pooleks pea tervet nädalat Soomes olnud, siis oleks ma ehk isegi juba seda teinud :)
Mõned retseptid on ju täitsa olemas:
Odrajahuvaht
Silguvormi (silk = soolatud räim/kilu) mul tõesti ei ole, aga väga sarnane räime-kartulivorm täitsa olemas (ja veidi lihtsam variant).
Salme Masso kadrikana retsept on ka täitsa olemas, aga ma kohe uudistan Silvia Kalviku raamatust, mida veel konkreetselt soovitada!
Otsisin ja otsisin, kuid ühtegi sööki ma siit ei leidnud selle puhuks. Mustikakuklid (u 20 tk) Tangu-kõrvitsapuder Silguvorm Odrajahu(-manna)vaht |
|
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2008-10-26 21:06:48 |
Pille:
Mardipäeva kohta ütleb Silvia Kalvik järgmist:
"Mardipäev oli meeste sügisvälitööde lõpu tähistamise pidu. [...]
Mardipäeva toidulaud on tavalisest rikkalikum, eriti lihatoitude poolest. Lamba- võo seatapust on teateid üle maa. Talvetähtpäevade juurde kuuluv sea kehaosadest toiduvalmistamise komme astub jõusse mardipäevast. Mardipäevaks tapeti ka kukki ja kanu. Kukeliha söödi hobuste õnneks. Suhteliselt hiljem jõudis eesti talutaresse mardihane söömise komme ja ka siis jõukamates peredes.
Vanaks mardipäeva roaks on olnud seapeaga keedetud kaalikad ja kartulid, tangu- ja jahuvorstid (mardimauk), verikäkid (paldid) odrajahuga, verileib. Söödi suitsu-lambaliha, küpsetati leiba, riivikaraskit, kaalikapirukat jm. Tehti õlut. Keedeti ka suppi, nagu kapsa-, herne-, kartulisuppi."
Kadripäev "oli naiste sügisvälitööde lõpu tähistamise püha ning peetud naiste pühaks.
[...]Söödi mardipäevaga sarnaseid toite. Paiguti eelistati kadripäeval käkkide söömist (mardipäeval mardimauk). Mardipäeval oli levinud mardihane söömine, kadripäevaks tapeti kana või kukk."
Muide, nii mardi- kui kadrisantidele jagati ka ande ühtemoodi. Nii mardi- kui kadripäeval kingiti herneid, ube, pähkleid, õunu, sibulaid, pirukaid, vorste, käkke, saia, karaksit jm.
Silvia Kalvik on ära toonud järgmised retseptid:
Värskekapsasupp
Kartuli-sibulasupp (vt minu kartuli-sibulasupi retsepti)
Lutsusupp (vt üht soomlaste retsepti)
Pajapõhjas küpsetatud oad
Praetud räimed (siin on paar varianti, Silvia Kalvik paneerib neid lihtsalt rukkijahus)
Köögiviljadega keedetud sealiha
Hautatud köögiviljad sealihaga
Sealiha hernepudruga
Verikäkid (vt verikäki retsepti ja retsepte verikäkiga)
Praetud verikäkid (vt siia)
Verileib odratangudega
Kiluvõi (vt siia)
Hapukurgid
Mulgikapsad (vt siia)
aga ma kohe uudistan Silvia Kalviku raamatust, mida veel konkreetselt soovitada! |
|
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2008-10-27 18:22:02 |
Panin selle info juba huvitavate toidualaste ürituste teemasse üles, aga topelt ei kärise: 16. novembril 2008 Eesti Vabaõhumuuseumis, kell 11-15 Mardi-ja kadritoitude valmistamine Proovime kätt karaski ja kiiseli valmistamisel. Keedame tanguputru ja herneid, nii nagu mardi-kadrikuul ikka eestlastele kombeks on olnud. Tutvustame teisigi tavanditoite ja jagame retsepte. Külastaja näeb toitude valmistamist vastavalt hetkele mil ta Härjapea talusse satub. | |
Seenekas
Abikokk 2011-11-04 13:31:03 |
Lugedes teemat ei tule mardihani üldse jutuks. Miks? | |
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2011-11-04 15:54:09 |
Seenekas:
No tsiteeritud kohtades ei olnud sellest juttu :) Siin lehel kirjutatakse söökide kohta järgmist:
Rituaalsed toidud
Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast.
Mardihani
Lääne-Euroopas kuulus juba 1171. aastal mardihani mardipäeva juurde. Selle põhjuseks on peetud asjaolu, et haned olid selleks ajaks piisavalt nuumatud. Hane on kujutatud piiskop Martinuse kõrval pühapiltidel, sest legendi järgi oli ühe tema jutluse ajal sekkunud korduvalt oma kaagatamisega hani. Piiskop lõpetanud jutluse, esitanud tellimuse, mille järel talle serveeritud ninakas hani praena. Teise legendi järgi peitnud ta end piiskopiametisse valimise eest, kuid hani reetnud ta asupaiga.
Hane on peetud veel haldja kehastuseks ja pühaks linnuks.
19. sajandil söödi hane eesti jõukamates peredes, kuid Tallinnas on näiteks 1545. aastal mardipäeval hani olnud tavaline toit.
Tundub, et hani oli pigem laual jõukamates peredes, teised sõid kukke või kana..
Lugedes teemat ei tule mardihani üldse jutuks. Miks? |
|
Foorum