Pille
Nami-Nami peakokk 2008-05-24 19:50:09 |
Suvistepühad on liikuvad pühad, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, seega jäävad ajavahemikku 10. mai kuni 14. juuni (2008. aastal oli nelipühi esimene püha 11. mail, emadepäeval). Suvisted kuuluvad aasta kesksete rahva- ja kirikupühade (nagu jõulud, lihavõtted ja jaanipäev) hulka. Karjasele ja teenijaile anti sel päeval vaba päev, karjasele aga ka muna või eriline karask. Rahvakalendris on suvisted olnud oluline peo- ja naljapäev, kindlasti meeldejäävamaid aasta pühi kaselõhna ja rõõmsa meeleolu tõttu. Metsast toodi kased, millega ehiti maja, laut, kiik ja noorte kogunemispaik. 19. sajandi ja 20. sajandi alguse külatava kohaselt käisid noormehed kaskede järel ja muu hulgas jätsid meiud (ehk siis noored lehtedega oksad) selle tütarlapse värava taha, kes neile meeldis. Kased kaunistasid ka tantsu- ja kiigeplatsi, mis ehiti või lausa ääristati kaskedega. Samuti viidi kased suvistepühaks kirikusse. Tuppa toodi ka õitsvaid toomingaoksi, kullerkuppe, pääsusilmi, angervaksu ja muid õitsvaid lilli. Värskete kaskede lõhn muutis püha väga meeldejäävaks. Põhja-Eestis algas suvistepühadega kiikumine. Sel puhul kingiti kiigeseppadele võid, mune, paelu, kindaid jm. Tüdrukud ehtisid end kiigele minnes kullerkuppudest pärgadega. Suvistepühade juurde kuulus laupäevane saunaskäimine, kiikumine, tantsimine, laulmine ja naljatamine. Mitmel pool tehti sel puhul ka lõket. Noored kogunesid lõbutsema, vanemad inimesed seda vaatama ja juttu puhuma. Üldiselt oli see nii suur püha, et 20. sajandi alguses sai karjus endale vaba päeva ja pühadekingiks erilise karaski, muna või muud paremat. Munad värviti kaselehtedega. Käidi kalmistul lahkunute haudadel, õigeusklikel oligi see oluline esivanemate mälestamise päev haudadel itkemise ja sinna toidulaua katmisega. Toitude poolest sarnanesid suvistepühad kevadpühadega. Valmistati piimasuppe, sõira, kohupiima, munavõid, söödi kama hapupiimaga, värsket kala, suitsuliha, küpsetati kohupiimakorpe ja saia. | |
Foorum