Kasutaja VIHMAKASS 30.4.2004:
Arve: 35 - 50 vähja, 150 - 200 gr võid Vähjad loputatakse ja keedetakse keeva, soolatud vee sees tillivartega 10 minutit (kui saba ennast laseb keha seest kergelt välja tõmmata, siis on vähjad küllalt keenud), Seljakoorte seest korjatakse kõik söödavad jaod välja, seljakoor aga pestakse ja hoitakse alles vähjaklimpide täitmiseks. Pääle selle korjatakse kõik koored kaussi, kus neid külma veega loputatakse ja lihamasinast läbi lastakse, ehk uhmri sees puruks tambitakse; siis pannakse nad parajasse keedunõusse, valatakse rohkesti külma vett pääle, et koores oleksid kaetud, lisatakse pool ülalnimetatud võist juure, ja keevad umbes 20 - 30 minutit - punakas vht, mis pääle korjub on vähjavõi. Kui enam vahtu näha ei ole, visatakse kooresegu ära. Sbadest võetakse must soon välja, päält tõmmatakse kitsaas lihariba ning liha jalgade seest hõõrutakse 1 lusikatäie võiga puruks, valatakse korjatud vaht läbi sõela juure ja hõõrutakse kuni õhineb. sabadeliha tarvitatakse suppideks ehk pudingiteks. Vähjavõist välmistatakse klimbid, ahjuroad, kastmed ja supid. Allikas: A.Tannbaum, Keedu- ja majapidamis-juht, 1926 Tartu (kirjaviis muutmata) P.S. Seda tegi ka mu vnaema, sest juba siis olid kodumaised vähid haruldane asi ja kraami polnud raisata. Sündis süüa.