Raamatuarvustus ilmus esmalt Tiina blogis "Bukahooliku märkmed" 7. augustil 2010.
Wimbergi luule- ja kokaraamat "Eesti köökk" on ülistus lihtsale eesti kodutoidule. Raamat koosneb kahest osast - kõigepealt on lühipoeem ja seejärel pärast lühikest sissejuhatust kaksteist valitud retsepti Wimbergi ema ja vanaema köögist.
Karttulasalatist,
karttulasalatist,
karttulasalatist
üks salm juba oli,
aga kas sellest siis piisab!
Juustukukkel,
juustukukkel,
oled hea ja muhe!
Meil on soe ja lootustandev
kaunis püsisuhe!
Kui tahad teada,
mis on eesti köökk,
siis ära kuula seda,
kes kamast jahub
või mulgikapsast
või hapust taarist.
Mine minu vanaema juurde
või mine minu ema juurde,
vaatta, mis ta seal säristab.
Viimane võtab kenasti kokku kogu Wimbergi toidufilosoofia - õige eesti toit on see, mida emad ja vanaemad kodudes teevad. Lisatud retseptid ei olegi nagu õiged retseptid - munapuder ja kartulipuder ja kissell. Neid oskab ju igaüks lapsest saadik teha. [Tegelikult mäletan küll, kui päris üksi elama kolisin ja arvasin, et olen juba suur kokk valmis. Aga selleks, et klimpe teha, pidin emale helistama ja selleks, et plovi teha, pidin isale helistama ja seda, palju kisselli sisse tärklist käib, pidin paki pealt mitu korda üle lugema (loen siiani)].
Ääretult tore on, et Wimberg ei karda kirjutada - ja ülistada - midagi, mida kirjanduse, luule või üldse mehele sobiva tegevusega üldiselt ei seostata: lihtsast ja kodusest eesti toidust.
Järgmised read on aga suisa geniaalsed!
Kaks kappi peavad majas olema:
raamatukapp ja külmkapp!
Autori blogi
Ekspress
Foorum