Kanade kasvatamist seostatakse tihti kitsaste puuride ja halbade elutingimustega ning kanaliha ravimi- ja hormoonijääkidega. Kuid kas rahvasuus levivatel müütidel on ka päriselt alust?
Talleggi linnukasvatusdivisjoni direktor Eve Samuli valis välja viis enimlevinud müüti kanaliha kohta ning selgitab täpsemalt, kuidas lindude kasvatamine farmides käib ja millise kvaliteediga on toidulauale jõudev liha.
Euroopa Liidus on juba üle kahekümne aasta keelatud hormoonide kasutamine loomade ja kodulindude kasvu stimuleerimiseks, samuti on keelatud kasvuhormoone saanud loomade ja lindude liha tarvitamine toiduks. Kanade kasvukiirus on paranenud tänu headele tõuomadustele, täisväärtuslikule söödale ja parematele elutingimustele. Näiteks on maailmas populaarseim Ross broiler, kes kasvab ka Talleggi farmides, hinnatud oma tugeva tervise ja hea söödaväärtuse poolest.
Antibiootikumide kasutamine kasvustimulaatoritena ja haiguste ennetamiseks loomadel on Eestis ja kogu Euroopa Liidus keelatud. Antibiootikumide kasutamine on lubatud vaid ravi eesmärgil ja ainult veterinaararsti diagnoosi alusel vastavalt laboriuuringutele, seejuures jälgitakse ravimi kasutamist hoolikalt. Vastutustundlikud ettevõtted mitte ei loobu antibiootikumidest, vaid loovad loomadele ja lindudele võimalikult häid elutingimusi, et vähendada vajadust nende järele. Kui lindu on olnud vajadus ravida, kehtib tapale saatmise keeluaeg, mida jälgitakse väga rangelt – nii tagatakse, et ravimijäägid ei jõua inimese toidulauale. Antibiootikumid, mida ka inimestel kasutatakse ja millega kaasneb resistentsuse tekke oht inimestele, on loomakasvatuses osaliselt keelatud. Eestis reguleerib ravimite, sealhulgas veterinaarravimite ja ravimsööda eelsegude valdkonda ravimiseadus ühes oma rakendusaktidega.
Sarnaselt toidule peavad ka loomade elutingimused vastama rangetele nõuetele. Lihaks kasvatatavaid kanu ehk broilereid ei hoita mitmekesi puurides, vaid hoopis allapanul suurtes majades. Seal saavad nad vabalt ringi siblida, teiste lindudega sotsialiseeruda ja tiibu sirutada ning neil on pidevalt kättesaadav täisväärtuslik sööt koos värske joogiveega.
Kui võrrelda pilte möödunud sajandi keskpaigas tegutsenud broilerifarmidest ja tänapäeva broilerifarmidest, siis hakkab muuhulgas silma see, et linnud on aastakümnete taguse ajaga võrreldes oluliselt suuremad. Vastupidiselt eksiarvamusele ei ole selle taga aga nuumamine ega kasvuhormoonid, vaid broilerite tõuaretus. Linnud on täna oluliselt turskema kehaehitusega, kuid neil on arenenud ka oma tugeva keha kandmiseks palju jõulisemad koivad. Tänu sellele saavad nad jätkuvalt vilkalt ringi siblida ja veterinaararsti eest vajadusel plehku panna.
Kuna kana toitumine mõjutab oluliselt ka tarbijateni jõudvat lõpptoodet, peab ka kanade menüü olema toitainerikas, kõrge kvaliteediga ja tasakaalustatud. Võib öelda, et kanade toitmine põhineb teaduslikel uuringutel. Aretusettevõtted annavad detailseid soovitusi sööda toitainete sisalduse linnu erinevates vanuse etappides. Kõrge kvaliteediga ja tasakaalustatud sööt on eelduseks, et lindudel ei tekiks terviseprobleeme. Talleggi kanade sööda põhiosa moodustavad kodumaised teraviljad. Kuna lindudele meeldib teri nokkida, siis lisatakse jõusöödale kanalas enne lindude söötmist ka täisteranisu.
Pressiteade 12.7.2018
Foorum