Võiduaedade ajalugu ulatub Ameerika Ühendriikides esimese ilmasõja aegadesse, mil USA Riiklik Sõjaaedade Komisjon soovitas kampaania korras rajada "sõjaaedu" (war gardens). Selliste aedade rajamine aitas katta tsiviilelanikel mitmekülgse toidulaua ning selliste aedade rajamist peeti iga kodaniku kohustuseks. Köögiviljapeenraid rajati kõikjale - lamedatele katustele, tühjadele kruntidele, tagahoovidesse, eesaedadesse. Rõhutati, et väikese peenramaa rajamine ja põllulapi harimine oma leibkonna toitmiseks on vajalik ja patriootlik teguviis.
Pärast esimese maailmasõja lõppu kirjutati, et "1918. aasta sõjaaiast peab saama 1919. aasta võiduaed", mis aitaks alatoitumisega võidelda ka keerulisel sõjajärgsel perioodil.
Kahe ilmasõja vahel jäi see sõjaaedade-võiduaedade liikumine mõnevõrra soiku, ent 2. maailmasõja ajal käivitus uuesti. Seda lausa nii edukalt, et hinnangute järgi kasvatasid kodu-, kooli- ja kogukonnaaiad 1944. aastal umbes 40% Ameerika Ühendriikide värsketest köögiviljadest. Selliseid aedu oli lausa umbes 20 miljonit!
Pärast sõja lõppu aiad kadusid ja asendati rohetavate murulappidega.
Nüüd, 2020. aastal mõtlevad paljud jälle väikese isikliku põllulapi-peenramaa rajamise peale ja internet kubiseb soovitustest, et mida, kui palju ja kuidas kasvatada.
Teeme väikese ekskursi minevikku.
Siin on näiteks aiaskeem, mida Illinois osariigi kaitsenõukogu soovitas viieliikmelise pere jaoks. Peenramaa suuruseks oli 7,6 meetrit x 15,2 meetrit. Kartuleid siin aias ei ole, ju olid need eraldi põllulapile mõeldud.
Joonisel on vasakul servas (põhjapoolne külg) lattoad.
Ülejäänud peenral jooksevad sellised vaod (18 inch = u 45 cm, 24 inch = u 60 cm, 30 inch = u 75 cm, 12 inch = u 30 cm), ülaltpoolt lugedes. Kui on vaos kaks soovitust, nt "peet ja siis söödakapsas", siis alguses külvad peeti ja pärast saagikoristust söödakapsa).
Fotod: National Archives (USA)
Foorum